Tahaksin siia koguda foorumlaste muljetusi ja jutte kas teie endi või siis teie sõprade-tuttavate elust Eestis, omamata kõrgharidust.
Millistele kohtadele on inimesed saanud keskharidusega?
Millise alatooniga suhtutakse keskharidusega inimestesse?
Millisesse jõukusklassi on jõutud?
(palganumbritest ei taheta rääkida, aga suurusjärk oleks hea)
Milliseid kanaleid pidi jõuti tööle?
Kas tutvuste omamine või perefirmas töötamine on "must-have" või on lootust ka nullist alustaval keskhardisega inimesed võimalik kuhugi arenevasse ettevõttesse astuda?
Küsin seda kõike sellepärast, et kuna ise Eestis sobivat eriala ei leia ja välismaale elama ei soovi minna, siis tahaksin saada motivatsiooni erinevatest lugudest, et on võimalik küll keskharidusega hästi elada. Praegu mul on see ahastus, et kui kõrgharidust ei ole, siis pole ma keegi. Tahan saada inspiratsiooni lugudest, kus keskharidusega inimene on piisava pingutuse tulemusel saanud asjaliku töökoha. Tahan kuulda kuidas keegi ütleb, et kõrghariduse mitteomamine pole häbiasi
Tänud
[Muudetud: 31.7.2013 Gals]
[Muudetud: 2.8.2013 Gals]aeron - 31.7.2013 21:33
Sa võiksid otsa lahti teha natuke endast rääkides.
Milline taust, millised oskused, millised ootused, millised unistused ...Elmar - 31.7.2013 22:03
Keskaharidusega tuleb ka tööle asudes endale valdkondvalida valida. Laias laastus siis midagi reaalvaldkonnast või humanitaar.
Mina omandasin endale kutsekeskhariduse tehnika valdkonnas.
Endakogemustest võin õelda, et karjäärreedelil tõusta on suhteliselt raske, kuid mitte võimatu, Ainult keskharidusega veel raskem. Kõrgharidus annab olulise eelise.
Olen olnud ametilt hooldustehnik, palgatasemelt eesti keskmine, firma oli väike ja kärjääri võimalus pea olematu. Ainult vanemtehnikuks, mis on sisuliselt sama, mis tehnik. Loobusin sellest ametist just kärjääri võimluse puudumise tõttu.
Suundusin edasi riigisektorisse, tehnikavaldkonda.
Saavutasin spetsialisti taseme, selleks pidin ma ikka VÄGA palju vaeva nägema. Tavaliselt kutseharidusega inimised selles ametis spetsialisti taset ei saavuta. Sel kevadel sain teda, et mind oleks edutatud keskastmejuhiks, kuid tänu kõrghariduse puudumisel seda ei saanud. Senini täidan osaliselt keskastmejuhi kohustusi kuid palk on ikka spetisalisti tasemel, mis on Eesti keskmine.
Kokkuvõtvalt, peale gümnaasiumi lõpetamist pead valima endale nii või teisiti eriala. Ainult keskharidusega on üle keskmise palka raske saavutada.
Ma ei taha väita, et kesk, kutse, kõrgharidust pole vaja ...kui vähegi võimalik tuleks see omanda kindlasti, sest see on edaspidi alati suureks boonuseks.
Kuid saab hakkama ka ilma nendeta sest kui inimesel on omal tahet ja pealehakkamist saab hakkama ülihästi ning teenida korralikult pappi. Need kes tahavad viriseda, et elu on jama ja pole võimalusi normaalseks eluks siis sellised jäävadgi virisema a kui on omal tahet ja viitsimist ning oled avatud kõigile väljakutsetele siis saab hakkama täpselt nii palju ja hästi kuidas ise viitsid möllata.
Isiklikult minul on lõpetamata 9klassi. Alustasin maksumaksja ametid juba peale 7 klassi. Olen pidanud igasugu erinevaid ameteid (alustasin põllutöölisena 90 alguses, peale seda olnud traktorist, laomees, müüja poes, koolides hooldusmees, töödanud erinevates suurtes tootmis tehastes erinevatel ametitel, olnud geodeet jne.jne see nimekiri jätkub) Kõik ametid olen õppinud töökäigus ja nullist...eks vastava ameti kiire omandamisele aitas kaasa tahe ning huvi seda teha. Hetkeks olen juba ~8 aastat töödanud välismaal ja teenin kordades rohkem kui siinsed spetsialistid ja muud sellised kõrgkohtadel töötavad inimesed kes on oma ameti saavutamiseks aastaid kulutanud erinevaid koolipinke.
Isiklikult olen mina oma eluga rahul...võiksin ju ka omada uhket maja ja elada sellist "rikkuri" elu eestis aga kuna ma olen lihtne inimene siis elan täiesti tavalist seiklusrikast elukes ning olen täiesti tavaklassi inimene ...mind pole suured summad hulluks teinud ja selga pole pööranud sõpradele-tuttavatele kes elavad tunduvalt halvemini kui mina.
Mul pole ka mingeid unistusi mille poole püüelda(vähemasti mitte nüüd enam, alguses oli ikka, et elada sellist elu, et kui käin poes ei pea ma mõtlema palju on raha või, et tahaks seda asja saada/teha ja pean raha koguma) Nüüd kui tahan miskit siis lihtsalt ostan selle või teen seda mida tahan.
Kui nüüd see pikkem möla kokkuvõtta võiks kirjutada sellise lause; "Kui on tahet, huvi ja peale hakkamist siis saab inimene kõik mida soovib... ei peata selle ees mitte miski ega miskid paberid"
Loodan, et see jutukene veidi julgestas sind ning ahastus taandus mingil määral. Kunagi ära mõtle negatiivselt ja umbes nii, et mul pole seda ja seda ning ei saa teha seda ja toda aga teised näed saavad. Ära kunagi võrdle ennast teistega...mõnikord vanasti kui tuligi aeg-ajalt selline mõtte pähe siis ma mõtlesin sedasi. Kui ei meeldi siis ära vahi mind, kui ei meeldi siis pole sunnitud minuga ka suhtlema.
Soovin sulle julget peale hakkamist ja edu kõigis sinu tegemistes. Soovitan mõelda ka selle peale, et ära ole eestis nii kinni, eestil pole tuleviku...see riik hääbub tasapisi kuna kõik on maha parseldatud ja oma inimesi koheldakse kui saasta.telex - 1.8.2013 09:25
Saab ka keskharidusega hakkama, kui käed küljes ja pea otsas. Sai ka omal ajal plaane tehtud koolide suhtes. Aga vene sõjavägi võttis mind tehnikakoolist omale, tagasi tulles oli ema juba pensionile jäänud, tuli tööle minna. Kuigi mul mingeid pabereid tööandjale näidata ei ole, on mu eriala üsna spetsiifiline, ei ole pidanud tikutulega töökohta otsima, pigem leitakse mind pakkumistega. Tutvused mängivad mingil määral siiski rolli. On mõnigi kord helistatud ja üritatud n.ö. "üle osta" just tänu samas ettevõttes töötavale tuttavale.
Palganumbreid ei tahaks mainida, sest neid ei saa võrrelda töö eripära tõttu teistega.Kermit - 1.8.2013 12:06
Pane ennast korraks tööandja/ülemuse rolli. Kui on vaja võtta oskustega tööline, siis kumba eelistada? Kas noort, äsja kooli lõpetanud ja n-ö tänapäevaste paberitega inimest, või keskealist, kes on ehk veneaegsete tunnistustega, kuid suurema osa oma elust seda tööd teinud? Sõltub indiviidist, loomulikult. Kuid töökus räägib reeglina rohkem kui hinnaline tunnistus. See, kui sa oled omandanud magistirikraadi, ei näita veel sugugi su pädevust olla hinnaline töötaja.
-IFFI- - väita, et eestis pole tulevikku ja et siit tulekski jalga lasta... riik on täpsemalt oma elaniku näoga. See peegeldab sulle tagasi. Selliseid mõttemalle polegi meil tarvis...-IFFI- - 1.8.2013 12:55
-Kermit- ära saa valesti aru... ma pole siit jalga lasknud, et riigil pole tuleviku. Lihtsalt teen tööd mis mulle meeldib ning saan ka väärilist tasu oma tehtud töö eest. Antud olukorras kahjuks seda eesti riik ei suuda pakkuda, loomulikult töötaksin hea meelega ka siin kui saaksin palka vastavalt oma oskustele. Miks ma pean rügama ommukust õhtani nagu "neeger" et kuidagi ots-otsaga kokkutulla kui on võimalus töötada kui inimene ning sinust kui töölisest lugu peetakse ja ei pea raha lugema.
Kui riik väärtustaks ning peaks ka lugu oma inimestest siis vaevalt inimesed siit lahkuksid
Aga pole mõtet vaielda siin selle üle, sest igaüks meist näeb omamoodi ning omab oma mõttemaailma ning arusaamasid asjadest. Keskendume siiski teemale
[Muudetud: 1.8.2013 -IFFI-]onks - 1.8.2013 15:08
Peale keskkooli läksin tippi õppima elektroonikat, aga kuna raha elamiseks ja söögiks ei olnud siis peale kolme aastat ei saanud bakat ka kätte ja olin sunnitud tööle minema. Nii oli lihtsam ka oma töötut haiget ema toetada. Nüüd olen keskharidusega ja näilise pooliku kõrgharidusega paberite järgi kehvema haridusega kui tavaline kutseka lõpetaja, sest kutsekas käijatel on kesk-eriharidus (parem kui tavaline keskharidus). Aga olen tööl oma oskusi ja teadmisi ka erialaliselt tõestanud ABB-s ja saan seal neljakohalist palka, mis peale maksude maksmist kolmekohaliseks läheb. Mõned aastad veel ja olen oma ametil saanud maksimaalse leveli ja jäängi lõksu, ainult paber on puudu et saada insenerikohale seal ja ka mujal. Aga palk on piisavalt suur et soome ma näiteks 2k€ eest ei roniks, kuid eks seal saab ka kõvasti suuremaid summasi, minul pole õnneks põhjust minna välismaale. Vähemalt tean et olen nii kaugele jõudnud situatsioonist kus kaotasin isa 9ndas klassis ja samast ajast saati jäi ka ema töötuks, nii et napilt ja vaevaliselt, aga ei andnud alla.
Soovin leida aega ja võimalust oma ülikool lõpetada, aga kui erialal puudub igasugune kaugõppe võimalus ja tasuta saab vaid täiskoormusel õppida, siis ma ei tea kuidas selle kunagi läbi viin, aga kuidagi viin ikka, sest teatud ametid nõuavad paberit lihtsalt, oskuste ja teadmistega ma seal firmas enam kõrgemale minna ei saa. Vähemalt olen kiidetud ja usaldusväärne töötaja ning edutamiste võimalustel mind kindlasti ei takistataks seal.xps - 1.8.2013 15:43
Olen minagi selle peale mõelnud, mis oleks parem jne. Kui ma täiesti ausalt ütlen, siis kõrghariduse osatähtsust on Eestis natuke ületähtsustatud. Ja ärge saage nüüd palun valesti aru- õppimine on väga oluline. Ja tuleb ka tööandjast aru saada- kõrghariduse paber näitab kohe ära, et inimene on võimeline kõvasti õppima ja viib asjad lõpuni- seega on ta potensiaalikas. Ja arstidest, teadlastest ei hakka rääkimagi.
Kuid minule isiklikult küll tundub, et väga paljud töökohad on sellised, kus kõrghariduse paberile kirjutatud amet ei oma enam mingit rolli- see annab automaatselt võimaluse kandideerida teatud kohtadele, kuhu ilma kõrghariduseta ei saa. Näiteks Iirimaal soovivad tööandjad näha peamiselt just sertifikaate- ilma nendeta ei ole sa keegi. Kuid samas kõrgharidus on seal boonuseks, kuid mitte nii olulise tähendusega, kui Eestis.
Mida ma öelda tahan on see, et pea püsti ja küll hakkama saad. Kui kõvasti soovid karjääri teha, oleneb juba sinust- kõrgharidust on võimalik ka hiljem omandada ja tean isiklikult mitut inimest, kes peale 30-ndaid hakkasid alles pabereid tegema ja peale seda tegid täiesti korraliku karjääri.
Kusjuures Pohlak kirjutas alles hiljuti sellest, et noorimat last ei pane üldse kooli. Ma usun, et seal kindlasti mingi tagamõte on- kui laps saab enda valitud suunas areneda.
Soovin ise kindlasti ühel päeval enda koolitee ka lõpuni viia, kuid minu jaoks tähendab see ainult bakat ja rohkem enda enesetunde pärast.RenegadeX - 1.8.2013 15:48
Põhi- ja keskkooli ajal sai käidud isa toidlustus firmas tööl, krooniajal maksis mulle ja sõbrale 75 krooni per face ja ei saa öelda, et niisama vaid olime väga kiired ja asjalikud selles mida me tegime. Kui ülikooli läksin siis kooli kõrvalt tööd ei leidnud esimesed 2 aastat, elasin linnast väljas mistõttu oli keeruline midagi leida. Lõpuks sain tööle ühte Eesti suurettevõttesse, palga üle ei saa kurta ja töö oli ka huvitav. Nüüdseks olen uuel ametikohal sama ettevõtte siseselt liikudes ning palk tuleb kätte neljakohaliselt. Kool endiselt pooleli, eks proovin selle ka lõpetada ja edasi pürgida, unistus on olla iseenda boss ehk asutada ettevõtte, siiamaani pole häid mõtteid tulnud. Kermit - 1.8.2013 16:35
Ma ei tea väga eraettevõtete kohta, kuid riigiametites soositakse töötaja soovi end täiendada kõrghariduse omandamisel. Selleks on loodud üsna mõistlikud tingimused sessiooniõppeks ja õhtuõppeks. St on määratud teatud arv päevi, mille jooksul saab kasutada õppepuhkust ja palgale see olulist miinust ei tekita.
Erafirmas on muidugi see teema sõltuv juhtimissüsteemist jms.
Üldse, see koolihariduse teema on tore ja ilus, kuid reaalsuses natuke viltu. Kirjutamata on reegel, et keskkoolile järgneb ülikool. Seda otse peale keska lõppu. Paraku massiivne osa nt minu tuttavatest on öelnud, et eriala pole see, mida eeldati... Ja kui see arusaam tuleb esimese poolaasta jooksul, mil elu on uuele rütmile rajatud (kodunt välja kolitud, tihti toetudes vanemate rahal), on üsna keeruline hakata olukorda ümber seadma. Siis ongi olukord, kus suure tõenäosusega kas kool jääb pooleli või õpitakse vastumeelselt teemat, mis tekitab taas keskkooli tunde. Ehk siis need 12 aastat aju piinamist tuupimisega jätkuvad. Inimesed on erinevad ja need 12 aastat võivad üsna erinevalt mõjuda. Stress on faktor, mis üldharidus kaasa annab. Ja on teada, et regulaarne stress kurnab vaimset stabiilsust. Seega on ääretult oluline, et kui minna midagi õppima, siis kindlasti võimaldada endale täpselt seda, mis pakub siirast huvi ja rõõmu.
Umbes paar aastat peale enda keskkooli ma juhtusin juhuslikult kuulma õde telefoniga rääkimas. Ta oli enda lõpuklassis ja arutas klassiõega mingit matemaatika peatükki. Enda imestuseks ma suutsin aru saada, millest teema rääkis, mis probleemi lahendati ja kuidas tuli lahendada. Muidu olin ma kooliajal üks selliseid laiskvorste, kes käis kolmapäeviti matemaatikas järeltööde järeltöid parandamas :D Lihtsalt, selle jura mõistmine oli nii vastumeelne. Kuid paar aastat pausi ja aju puhkas end välja. Ja matemaatika meikis senssi. Müstika.
Mu plära point ongi siis see, et kui õppida, siis ainult seda, mis huvitab. Kui see pole võimalik, siis lihtsalt võtta aasta pausi, et anda endale võimalus puhata ja mõtteid koguda. Sh ka ennast leida.
Jah, kui sa lõpetad suvalise eriala, siis näitab see tööandjale, et oled järjekindel. Et viid alustatu lõpule. Kid selle taga peidab end tihtilugu oskus lihtsalt tuupida. Ja seepole sugugi mitte õppimine.Gals - 1.8.2013 16:58
Siiamaani väga sisukad vastused, aitäh.
Mulle tundub nüüd aina enam, et parem kasvõi see 3 aastat (mis pole õige kõrgharidus küll enam, aga siiski) ära teha, siis on vähemalt süda rahul. Kuid selle 3 aastaga kaasneb eneseleidmine, uute tutvuste loomine ja palju muud. Arvtavasti ambitsioonikus ka tõuseb, kui saad kõrgharitult endale tööd hakata otsima. Keskharidusega kaasneb ikka automaatselt selline alalhoidlik suhtumine ja mõttevilksatused et "mind võetakse kuidagi madalamalt".
Nii juba on, et mingid arusaamad jõuavad elus kohale teatud viibega. Nii jõuab ka mulle alles nüüd kohale (olen 22), et kõrgharidus on sort of must have.
Just lugedes neid kohti, kus keegi jääb edutamisest ilma ainult paberipuudumise tõttu.
Aga keep it coming, kui mingeid mõtteid veel on. Lisaks võib rääkida nüüd sellest, kui raske on Eestis kõrghariduse vastsaavutanu elu. Ei ole ju nii, et pärast lõputööd klõps tööle ja 4kohaline palganumber. Milliselt kõrghariduse saavutanu elu kellelgi alanud on? Nii hästi kui lootsite? Paremini? Halvemini?tanel534 - 1.8.2013 17:49
Ma niipalju ütlen lisaks, mida ütles mu isa mulle kui ma ametikõrgendust sain:
"kui koht sisse töötatud siis õppima - kõrgharidust on vaja et edasi liikuda. juhul kui teed omale firma vot siis ei ole haridust vaja"
Vaadates teda, siis mingi paber tal on aga firma on täiesti teisest valdkonnast ning edukalt 10 aastat toiminud, suvel töötab ja ülejäänud perioodi puhkab. Ja noh, kui vaja veel tõestus sellele, et saab ka ilma paberita rikkaks siis vaata Bill Gates, Steve Jobs, Mark Zuckerberg jne. Fakt on see, et sina ise saad valida millist elu sa tulevikus elad - kui praegu ei viitsi midagi teha ja jood/pidutsed siis ära eelda, et tulevikus rikkus ukse taha koputades tuleb. Elmar - 1.8.2013 20:22
Billi, Steeve ja Marki kukkusid välja Harvardist. Harvard ise on juba näitaja, mis meestega on/oli tegu.Kermit - 1.8.2013 20:29
Mina nii väga ei võrdleks nende nimedega. Võta taustaks nende n-ö tippülikoolide inimeste arvu liikuvuse ja need on suht piisakesed suures meres. Nad olid siiski pigem visionäärid, kes oskasid oma idee realiseerida õigel hetkel. Ülikooliharidus või selle läbikukkumine ei mängi selles suurt rolli. Nad ehitasid oma impeeriumi üles siiski suuresti ettenägelikkusele, milles mängis oma rolli ka õnn, nagu ikka.
Ei peaks kahte asja segi ajama - palgatööd ja ettevõtlust.
Ettevõtluse jaoks ei ole kõrgharidust otseselt vaja, pigem on vaja sobivaid iseloomuomadusi (mida näiteks minul pole, aga teema autoril vähemalt mõnevõrra on). Samas annavad ülikoolid hulgaliselt tutvusi (eriti sellised prestii˛ikad, nagu Harvard), mis kuluvad ärimehele marjaks ära.
Palgatöö jaoks ei ole kah kõrgharidust otseselt vaja, aga eelkirjutajate juttudest tuleb välja, et mõnel ametipostil seab hariduse tase piirid ette. (Sellele lisaks palgatöö, mille eelduseks on kõrgharidus; on ju ka sellised ameteid.) Ma ei saa enda kogemustest eriti rääkida, kuna minu töökohas on kõrgem haridus juhtumisi kõigil. Eelmises kohas mõnel ei olnud, aga ega neid selle tõttu diskrimineeritud - oluline oli see, mida ja kuidas inimene tegi.
Mis puutub kohe peale (kesk)kooli ülikooli minekut, siis juhul, kui eriala valik ei ole kindel, on võib-olla tõesti mõttekas aasta-paar vahepeal midagi muud teha. Mul üks tuttav (kuldmedalist) kolis peale keska lõppu hispaaniasse, töötas aasta juhuslike kohtade peal, leidis peika, kolis inglismaale ja nüüd lõpetab seal magistrit (ja plaanib tõsiselt eestisse tagasi ka tulla, ehkki siin palgatase oluliselt madalam). Ja just sellisel erialal, mis talle meeldib - ja ta poleks seda kohe pärast kooli lõppu valinud. Ise ta räägib seda, et ühest küljest poleks tööalaselt olnud mõtet magistrisse minna - aga teisest küljest pakub see õpe võimalusi, tutvusi ja õige natuke see paber hiljem siiski mingit kaalu omab.
Ehk siis mina olen kindlasti kõrghariduse pooldaja. Kui mitte muuks, siis iseendal hea tunne; päris kõike ei saa ju ka rahaks ümber avutada.
Kas kogu eelnev jutt teema autorile midagi annab, seda ma ei tea - aga üks seisukoht ikka juures.DazBoot - 1.8.2013 21:47
Selleks, et olla tuumajaama juht, ei pea olema tuumafüüsik... õige juht koondab enda ümber meeskonna, kes on oskustega.
Samas, ka see on oskus... Elmar - 1.8.2013 21:48
Isiklikult ma arvan, et tänapäevl on Eestis on kõrgharidus ülehinnatud. Kõrgharidusega inimeste palgatasemed on tavaliselt kõrgemad kui kesk- või kutseharidusega inimestel. Kõrgharidusga inimesetel on suurem lootus normaalselt ära elada.
Sellest on tingitud asjaolu, et väga paljud inimesed üritavad minna ülikooli, kuigi väga paljudel ei ole sinna asja. Tänu sellele on ülikooli haridustase tugevalt langenud.
Paljud üliõpilased lohistavad ennast läbi, spikerdavad ja petavad. Saamata endale korraliku teadmistepagasit, aga nad saaavad endale "paberi", millega on suurem võimalus inimväärsele palgale.
Enda näitel ma võin õelda, et ma plaanin endale hankida n.-ö "paber", ainult selleks, et saada endale soovitud ametikoht. Ma olen oma valdkonnas tunnustatud ja igati pädev (mulle meeldib mu töö), lisaks sellele ma täidan juba praegult osaliselt soovitud ametikoha kohustusi, kuid mul puudub ülikooli tunnistus.
Kuid see ei tähenda seda, et mul tegelikult oleks ülikooli asja. Veix - 1.8.2013 22:12
Eestis pidavat olema rohkem "üleharitud" inimesi kui alaharitud. See tähendab siis, et liiga paljud kõrgema haridusega inimesi teeb tööd madalamal tasemel kui nende haridusest võiks eeldada.
Palgad võivad olla väga erinevad, kõrgharidus tihti ei tähenda kõrgemat palka, oleneb erialast jms.
Ütleme umbes nii, et kuni u. 1000 eur puhtalt kätte saamiseks ei ole eriti vahet kas omad põhi-, kesk- või kõrgharidust, kõigil on see võimalik, ka ilma põhihariduseta ehitajatel. Vahe hakab tulema kusagil üle 1000 eur. 1500 eur Eestis kätte saada ilma kõrghariduseta on kindlasti üsna vähe tõenäoline.
[Muudetud: 1.8.2013 Veix]Kermit - 2.8.2013 06:28
Palkade teemast veel. Eesti on väikeriik, mille praktiliselt ainsaks eeliseks tänapäeval peaks olema haritud inimene. Kuid seda mitte selles kontekstis, et iga nägu, kes koolist väljub, saab ülihea koha töötamiseks ja elu veereb vanaduse poole nagu hernes. Palgad ja keskmine jõukus on meil seotud tootva ja teenindava tööstusega. St liiga tihti on kuulda, et lihttööline on valik, kui sa oled rumal, laisk või ääretult lihtne inimene. Paraku on nemad just need, kes panevad meil igapäevased asjad käima. Ma pean silmas kutseharidust. Reeglina tehnikutel ja mehhaanikutel käib kogu õppeprotsess koos praktilise kursusega. Ülikoolis tihtilugu enne teist aastat see ei juhtu. Ja siis on ka nii, et 200 õpilast teevad suures saalis "praktikat".
Aga see on pikem protsess, mille jooksul lihttöölised tõusevad au sisse. Praegu on umbes suhtumine, et oled ikka mõttetu loom küll, kui hotellituba koristad ja 500-600 teenid. Kuid too töötu, kes parem istub kodus, kui neljakohalist ei saa, on mastermind. Suht siuke käsnakalle veemaailma loogika.DonQ - 2.8.2013 12:05
Kutsehariduse probleemid on jah tõsised. Vene ajast saadik on meil kutseharidus põlu all, umbes nii, et "ah, ta ei suutnud isegi keskat lõpetada, läks kutsekasse" vmt. Minu meelest on korralik kutseharidus rohkem väärt kui kehv kõrgharidus, ehkki kuskile jõudmine ja hea palga saamine sõltub ikkagi inimesest, mitte haridusest.
Ja veel palgast. Tööinimene (pean siis silmas tootvat tööd vmt millegi tegemist) üldiselt korraliku palga peale ei saagi (piloodid jm üksikud suure vastutusega erialad välja arvatud). Suuremad palganumbrid liiguvad ikkagi juhtimises; millist haridust selleks vaja on, ei oska mina kohe kuidagi öelda. Mis haridus näiteks Taskilal on?Gals - 2.8.2013 12:14
-Korralik palk- on ka suhteline mõiste. Väiksemas IT firmas, kes valmistab kodumaal välismaa suurfirmadele äppe, saab kätte juba 3000 ringis. Ja seda tavalise palgatöölisena, lebograafikuga. (tõepoolest tean mõnda sellist inimest isiklikult, kes läheb tööle siis kui tahab, no üldiselt 10 paku; kui väga vaja, teeb kodus või suvilas tööd, ja palk on enam kui korralik noore inimese kohta)
Aga IT peab olema veres, kui ikka ei ole seda tõmmet mingi koodi kallal mässata päevadläbi, siis ei ole sinna asja.
Kas oleks totter minna bakat omandama mingil erialal, kus ma tean et ma kindlasti tööle ei hakka, aga lihtsalt huvipärast õppida ja saada siis juba paber ka? See on ju parem ikka, kui mitte ülikooli minna ja kuskil odavapalgalist a'la baarmäni tööd teha ja niiöelda paigalseisus olla.
Seda küsisin nüüd sellepärast, et mõned inimesed siiski väidavad, et õppima mine ainult siis kui mingi ala sind siirat huvitab ja kui sul neid oskusi on enda tulevikuideede elluviimiseks vaja. Võta nüüd kinni, kas uskuda seda ja seniks kui sellist ala ei tundu olevat, siis mitte minna ülikooli või minna ja teha kasvõi mingi suvaline eriala ära?Kermit - 2.8.2013 12:20
Tero Taskila CV-d uskudes võib arvata, et küllap tal ikkagi on oma palka vääriv hinnasilt. Ses suhtes, et ta on tugev strateeg. See, et Estonian Air käest läks, ei ole arvatavasti tema n-ö süü. Korraldada Eestis mingit globaalse haardega võrgustikku on maksimaalselt keeruline. Ootamatusi, sh tõrkeid, tuleb ette igal alal. Praegusel ajal on praktiliselt võimatu ennustada tulevikku ja majanduskeskkond ilma mingisuguste tõrgeteta.
Kutseharidusele on lisatud varjund, et sellega ei teeni. Seepärast jäetaksegi see enamasti sekundaarseks valikuks. Minu meelest oleks riiklikul tasemel oluliselt kasulikum see, kui kõrgharidus tuleks peale 25. eluaastat. Et kõrgharidus oleks ideeliselt elukäigu edendamiseks, mitte stardiks. Ma ei mõtle, et see peaks olema üldistavas mõttes, aga pigem tungivalt positiivne võimalus.
Keegi võiks kommenteerida nt meie vennasrahvast selle teema võrdluses. Neil ju see koolirehvorm kui selline hoopis teistmoodi. Samuti teised Skandinaavia riigid, kuhu vaesed eestlased tulisjalgu jooksevad, ujuvad ja lendavad.Danka - 2.8.2013 14:36
Taskila osas ei saa advekaatselt hinnata uurimata tema strateegia mõttet ja tootlikust. Praegune juht Jan Palmer suutist ju Eesti Õhus sisuliselt poole aastaga viia kulud alla ja esimest korda 3 aasta jooksul kvartaalselt ka kasumisse viia.
Aga, mis puudutab kõrghariduse omamist või mitte, siis see ikka oleneb totaalselt erialast ja ametist. Tüüpiline müügimees ei pea sisuliselt midagi muud peale vastavat iseloomu omama. Rasketehnika ja muu spetsiifilise äri (töötlemise pingid jms) müügimees peab siiski teadma ka, kuidas asjad tegelikult käivad ja selle eelduseks on siiski mingi haridus (et oskaks alg tasemel kaasa mõelda) + tööandja/tootja poolne koolitus.
Kui rääkida juhtidest, siis tean ka 9 klassi haridusega mehi, kellel korralik töö, korralikus firmas ja korralik palk. Kui vaadata meie praeguseid jõukamaid inimesi, siis Sõõrumaa on ju üldse hariduselt auto mehaanik ja endine miilits, kes oskas õigel ajal osta 4 kurikat ja 3 autot ning hakata turvateenust osutama.
Kruuda on meil veterinaar - et jah, saate isegi aru.
Küll tuleb mainida, et 90ndatel oligi elu teine, kes õigel ajal sai potist kinni, see ka tõusis.
Praegu on lood nii, et pead siiski teadma enamvähem mida tahad ja tulenevalt sellest, siis mõistma, kas on paberit vaja või ei ole.
Ise olen siis sellist tüüpi töötaja, kes midagi ei tooda, ega tee, vaid osutab teenust - raisakotkad/muidusööjad ja kuidas veel meid ka ei nimetata (õiguse valdkond). Aga ilma magistri paberita ei saa sellel erialal väga kaugele jõuda. Bakaga saab sinust suvaline inhouse madala taseme jurist, kes ei saa isegi kohtusse minna.
Kohtus käimine, advokaadiks, kohtunikuks, täituriks, notariks olemine eeldab ikka magistrit + staa˛i.
Üldiselt see on selline aegade algusest olnud arutelu, millele õiget vastust on raske anda, see kes tahab see ka jõuab kusagile. Seal kus on vaja, seal tuleb teha paber ja seal kus seda ei ole vaja, tuleb olla muidu tubli mees. DonQ - 2.8.2013 22:01
Kas oleks totter minna bakat omandama mingil erialal, kus ma tean et ma kindlasti tööle ei hakka, aga lihtsalt huvipärast õppida ja saada siis juba paber ka?
Väga vastuoluline küsimus. Kui sul juba huvi on, siis ei või sa öelda, et kindlasti sellel alal tööle ei hakka.
Kui ma lugesin sinisilmselt valesti ja su huvi pole mingi eriala, vaid lihtsalt baka tegemise (ülikoolis käimise) vastu, siis mina ausalt öeldes ei näe mõtet.
Või siis vali mingi ärijuhtimise tüüpi eriala, saad järsku ideid juurde. Su igavese eneseotsingu valguses sobiks sulle mõni selline omapärane (ja isiklikult minu jaoks hoomamatu) eriala tõenäoliselt päris hästi.
Või mine kunstikooli
Lisaks aplodeerin Danka väga konkreetsele kokkuvõttele: "Seal kus on vaja, seal tuleb teha paber ja seal kus seda ei ole vaja, tuleb olla muidu tubli mees."xps - 3.8.2013 06:46
Gals- see on väga ilus soovunelm, et proged kuskilt Eestis näiteks php-d, pythonit, või asp-d ning elad nagu kuninga kass. Kuid reaalne elu on ikkagi see, et sa oled selleks ennast üles töötanud ja väga kõvasti vaeva näinud, et saaks kella 10 ajal tööle minna näiteks(sa pead ikka väga hästi toimuvaga kursis olema- mitte ainult mitut progemise keelt puhtalt teadma, aga lisaks ka kõiki uuendusi jne). Või teine variant (milliste vendadega olen ka kokku puutunud), on sellised vennad, kes on maailma parimad itivennad, kes ainult arvutimänge mängivad. Kuid kahjuks 2-3 kuud nad enne vallandamist saavadki töötada ainult...
E: arvan vähemalt nii. Pole progejana töötanud.
[Muudetud: 3.8.2013 xps]ufo56 - 5.8.2013 02:16
Endal on keskkool lõpetatud ja siis kutsekasse. Ma ei teagi kuidas seda kutsutakse täpselt (rakenduskõrgharidus ilmselt täpsem nimi) aga lõpetades sain diplomi kätte. Hetkel nii aastakese tööd otsinud mis pole eriti kuhugi viinud. Kõigi kandideerimiste vastus on, et kogemust vähe. Isegi vestlustele ei kutsuta. IT siis mul hingelähedane teema. Omateada on teadmisi rohkem kui keskmisel ülikooli lõpetanud inimesel. Oleks vist nooremana rohkem pidanud rõhku progremisele panema kuna Eestis IT = progreja. Kahjuks jalga tööturu ukse vahele saada on ikka päris raske. Minu teadmised on peamiselt OS administreerimine, võrk, monitooring ka mõneti. Kokkuvõtteks peaks sys admini koht olema suhteliselt täpne.
Vaadates teisi tuttavaid ning sõpru siis juba tööle saamiseks peab olema õnne. Edasine asi tuleb juba lihtsamalt, kogemus, jne.
[Muudetud: 5.8.2013 ufo56]Danka - 5.8.2013 07:41
Ks on võimalik, et sinu valikut kitsendab asukoht? Või @võru on sul niisama?
Tean vähemalt ühte suurt IT firmat, kes otsib pidevalt tööjõudu, sest paljud paberitega vennad ei jaga ikkagi midagi. Sellel firmal on kontor ka Tartus olemas. DonQ - 5.8.2013 11:52
Vaadates teisi tuttavaid ning sõpru siis juba tööle saamiseks peab olema õnne. Edasine asi tuleb juba lihtsamalt, kogemus, jne.
Ülemaailmne probleem. Kui aastat 10-15 tagasi võeti hea meelega tööle tudengeid või värskelt kooli lõpetanuid, alul väiksema palgaga ja koolitati kohapeal välja, siis nüüd tahavad kõik firmad sektori keskmise (või isegi madalama) palga eest inimesi, kellel on piisav (=üle keskmise) kogemus. Huvitav küll, mille tõttu peaks kogemusega inimene minema uuele tööle, kus ta rohkem palka ei saa???
Ja nagu mujal maailmas, on algse töölesaamise võtmeks tihtipeale tutvused. Hiljem, kui kogemuste pagas on ette näidata, siis on lihtsam ka edukalt kandideerida.ufo56 - 10.8.2013 18:14
Ks on võimalik, et sinu valikut kitsendab asukoht? Või @võru on sul niisama?
Tean vähemalt ühte suurt IT firmat, kes otsib pidevalt tööjõudu, sest paljud paberitega vennad ei jaga ikkagi midagi. Sellel firmal on kontor ka Tartus olemas.
Hei
Ei võrust ei looda ma ammugi midagi.Rauno266 - 15.8.2013 12:17
Praegu veel kool lõpetamata, aga sain koolist õppejõult infot tööpakkumise kohta. Käisin intervjuul ning sain tööle ilma igasuguse erialase töökogemuseta. Töötasin kooli ajal suhteliselt madala palga eest, aga peamine eesmärk oli ikkagi õppimine ning ses suhtes ei saa kurta. Nüüd pärast seitset kuud tuleb esimene palgalisa, mis peaks umbes kahekordistama hetkepalga. Kokkuvõttes ei ole tähtsad sinu paberid vaid initsiatiivikus. Selles suhtes on ülikool hea stardiplatvorm, et õppejõud on väga tihti ettevõtjad ning panevad tähele usinamaid ning andekamaid tudengeid.
