Käevärina vastu ostetakse (optilise) pildistabilisaatoriga seebikas. Säriaja sättimiseks ostetakse seesama, aga vähe kallim mudel, mis võimaldab kõikvõimalikke asju käsitsi määrata. Kiire autofookuse jaoks ostetakse väikese zoomivahemikuga (= väiksem ja kergemini fokuseeritav objektiiv) seebikas, mille ülevaadetest on selge, et autofookus on kiire.
Sõbra vanem Ixus vastab pea kõigile neile nõuetele; käsiseadeid vist eriti palju ei ole. Naise Panasonicul on jälle zoomivahemik suur ja seega autofookus ei ole alati nii kiire, kui võiks; samas stabikas lubab lambivalgel ilma välguta pildistada küll.
Peegli puhul peab siis olema tegu stabilisaatoriga objektiivi (Nikoni VR, Canoni IS tähised) või kaameraga (Pentax, Sony). Käsitsi määratavad seaded on peeglitel üldjuhul olemas. Autofookuse kiirus sõltub objektiivist, ma peast soovitusi anda eriti ei oska (ma ise vähe vanamoelisem pildistaja - minu sõbrad on statiiv ja käsitsi fokuseerimine).
Liikuva objekti fokuseerimine on peeglitel siiski oluliselt parem, kuna nad oskavad aru saada, kas objekt liigub eemale või tuleb lähemale ja kui palju just - seebikas saab seda kindlaks teha vaid katse-eksituse meetodil.
Vist peaks sulle ikka peeglit soovitama. Kasutatud tehnikat ei tasu eriti karta - võidad rahas päris palju; samas maksab uue asja karbist väljakoukimise mõnu ka omajagu Lisaks on uutel mõnikord mõningaid lisaomadusi (kasvõi video või live view või parem displei), mida vanadel eriti ei ole.
/edit/ Megapikslid ei ole üldse olulised. 6-8MP on piisav kuni A4 väljatrükkide jaoks, mistahes ekraanil vaatamiseks pole seadagi vaja.
[Muudetud: 3.5.2012 DonQ] |