Tere,

Kirjutan magistritööd energiasäästu saavutamisest ning sellest, mida peaks riik tegema. Uurin ka inimeste arvamusi selle kohta, millest tuleks alustada.
Selleks koostasin lühikese küsimustiku (võtab aega ca 1-2 minutit):

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDlWRnlGUmltWHB...

Iga vastus aitab lahendusele lähemale. Aitäh kõigile vastajatele!

Mihkel

[Muudetud: 21.3.2012 _mihkel_]

Hea oleks see leht üle vaadata:

Sorry, the page (or document) you have requested does not exist.
Please check the address and try again.

e: etteruttavalt ütlen, et minu silmis reaktor is the way to go - ruhnu nt.

[Muudetud: 21.3.2012 aeron]

Ma google dokumentse ei kasuta (ja konkreetne viide oli vigane ka), aga ülejäänus aeroniga nõus - tuumajaam (olgu eestis või leedus sobiva osalusega) on ka minu eelistus.

Tõsi, energiasääst on teine teema. Energiasäästu jaoks on vaja elektri hinda tugevalt tõsta, samuti kütuseaktsiisi suurendada Kui mistahes kujul energia on ülimalt kallis, hakkavad tarbijatele kasulikuks muutuma energiasäästlikud lahendused. Osad tarbijad muidugi surevad välja ka.

Kui riigil palju ülearust raha oleks, siis oleks hädasti vaja ka kaugküttevõrkude renoveerimist ja paneelmajade rekonstrueerimist (soojustamist ja küttesüsteemide uuendamist). See viimane on muidugi sigadus nende ühistute suhtes, kes on hambad ristis laenu võtnud ja seda juba teinud - aga seda saaks kompenseerida.

No ja siis toetused energiasäästlike ehitustehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks - et energiasäästlikku ehitist oleks kokkuvõttes odavam ehitada kui tavapärast pappmaja.

Kõik see mastaapne rekonstrueerimine oleks paraku muidugi ka vohava korruptsiooni allikas.

[Muudetud: 21.3.2012 DonQ]

Ei noh, asi ei ole tegelikult ju energia säästmises - vaid energia hinnas.
Kui energia oleks nagu "õhk" hinna mõistes, siis me ei räägiks ju energia säästmisest.
Seega säästmise probleemi lahendab piisavas koguses odava ja energia turule paiskamine.

Odav ja keskkonna sõbralik (ignoreerime Jaapanit on ju) täna on ikka reaktor.
Kui meil oleks maarjamaal odavat energiat võtta selliselt, et saame ka eksportida, siis kindlasti meie turuhind langeks.
Ka keskkond oleks rõõmsam kuni esimese pauguni...

Igasugune jutt tuulegenraatoritest, mis on 20a elueaga ning 25a ennast ära tasuvad ning ainult täna eurorahadele üldse toodetavad on palun ära lõpetada. Miski asjalik hüdroenergia lahendus pole ka halb, aga neil on jälle võimsuse probleem meie konnatiigis...

Ei tööta jah link.

Aga tuumajaam minu silmis on ka vast parim lüke mida teha, elektrihinnad ei hakka langema iseenesest vaid pigem tõusevad. Eestis pole loodusjõudusi mis võiks seda tuumajaama kuidagi moodi mõjutada mistõttu on üsna ohutu ( no see pole päris õige sõna kui juttu on tuumajaamast aga siiski ).

Tuumajaam on pikema perspektiiviga ehitis, sest silmas peab pidama, et ehitus osutub väga kulukaks ja et teenida mõnekümne aastaga sinna alla lükatud raha tagasi, tõuseb elektrihind küll kohe kindlasti. Kui tulevaste põlvede peale mõelda, siis ehk nemad tõesti saavad odavamat elektrit, kuid meie võime sellest küll vaid unistada.

Mulle meeldiks näha pigem rohkem kohalikel taastuvatel kütustel ehk puidul ja turbal töötavaid soojuselektrijaamasid, mis toodavad nii soojust kui elektrit, üsna mitu neid Eestis juba. Kui turvast ja puitu nii palju välja ei veetaks, siis võiks täie kindlusega öelda, et nendest kütustest jätkub nö. igavaeseks, nii kaua kuni puud veel kasvavad ja turvast rabadesse tekib.

Hakke puit ja põhu katlad on eestist täitsa teema. Eneriga võsa on navaalo ja põllumeestel ka viljapõhku võtta.
See on tõusev ja tubli trend, aga kardan, et linnade toitmiseks ei piisa - samas pole ekspert.

Tuumajaama mõju energiaturule määrab "liisingu graafik". On võimalik (tahtmist peab olema) teha ka nii, et meie saaksime odavamat energiat. Kokkuvõttes on see samasugune raha ostmine nagu korteri puhul - kas tahad väiksemat kuumakset ja pikemat perioodi või suuremat kuumakset ja lühemat perioodi... otstarbekus sõltub sellest, kust potist ja millise hinnaga raha ostetakse.

[Muudetud: 21.3.2012 aeron]

Põhk/hein on eestis täiesti alakasutatud. Hetkel peaks olema 2 jaama mis kasutavad. Pärnu lähedal ja kusagil veel(hetkel ei suuda meenutada).

Hake on kahe otsaga. Ühest küljest on hea, et kõik praht suudetakse ära põletada, aga eelmine aasta tekkis olukord, kus hakkesse saadeti ka puit, mis oleks kõlvanud ahjudesse. Saadi paremat hinda lihtsalt EE käest. See tekitas aga võimaluse halupuude hinna lakke tõstmiseks kuna nõudlus oli aga pakkumine vähenes. Hake kõlbab küll linnadesse. Väo põletab haket näiteks.

Hetkel on aga tekkinud teistpidi olukord kus hakke pakkumine on nii suureks läinud ja nõudlus vähenenud (loe: pakutakse odavat hinda praegu ), et targem on oma hunniku otsas paar kuud kükitada kui praegu purustisse lasta.

Niimoodi kirjutas: aeron

Hakke puit ja põhu katlad on eestist täitsa teema. Eneriga võsa on navaalo ja põllumeestel ka viljapõhku võtta. See on tõusev ja tubli trend, aga kardan, et linnade toitmiseks ei piisa - samas pole ekspert.

Pärnut praegu kütab soojuselektrijaam, ainult kõvemate külmadega jääb sellest puudu. Eelmise (kõige külmema) kuu küttearve oli 1,08 eur/m2, ei kurda. Tallinna kütmiseks peaks neid muidugi üsna mitmeid olema, aga praegugi on Tallinnas kümneid katlamaju.

[Muudetud: 21.3.2012 Veix]

Niimoodi kirjutas: aeron

Ei noh, asi ei ole tegelikult ju energia säästmises - vaid energia hinnas. Kui energia oleks nagu "õhk" hinna mõistes, siis me ei räägiks ju energia säästmisest. Seega säästmise probleemi lahendab piisavas koguses odava ja energia turule paiskamine.

Teema autor võiks täpsustada, mida ta energia säästmise all silmas peab. Ma saan aru, et näiteks aeron peab silmas energiale minevate kulude vähendamist, mina jälle energitarbimise vähendamist - need on üsna vastupidised asjad.

Selles mõttes õige jutt ,et pisemad linnad toidaks ära. Probleeme olekski ainult meie "metropolidega" ... rahavastiku arvu vaadates on see ca 50% ... kui pool oleks hakke/põhu/hüdro peal, siis poleks ju paha.... samas kui reaktori ikka saarele ära teha kuskile, siis pole muid investeeringuid vaja

Reaktoriga on üks suur probleem - reaktori võimsust ei saa jooksvalt muuta. Tarbimine muutub aga ööpäevagi jooksul kordades.

Maailmas kasutatakse selleks taskaalustavat hüdroelektrijaama - selle võimsust saab muuta 95% ulatuses (kui mitte rohkem); tulemus on siis see, et tipptunnil toodavad mõlemad täie võimsusega (miinus reserv) ja laupäeva öösel pumbatakse hüdroelektrijaamas vett tuumajaama elektriga paisust üles tagasi.
Eestis sellist puhverjaama ei ole. On naabruses (sh venemaal), seega on suure süsteemi mõistes see koormuse tasakaalustamine võimalik; Eesti siseselt kahjuks mitte. Soojuselektrijaamad suudavad võimsust muuta nii 50% ulatuses, aga sellest jääb pisut väheks.

Teine probleem on reaktori jäätmed, aga see sõltub rohkem tehnoloogiast ja ettemõtlemise võimest.

riik võiks rahastada ka muid projekte peale tuule ja päikeseenergia. näiteks siiani ei ole laialdast kasutamist leidnud biogaas, sest reovett, sõnnikut ja muid orgaanlisi jääke on Eestis üleliia. Võiksid rahastada uurimus, et kuidas oleks kõige efektiivsem neid kasutada. Eestis on praegusel hetkel üks suur biogaasi jaam ja teine saab kohe valmis. Aga no kui riik ei taha rahastada, siis ei taha keegi ka seda koormat endakaela võtta. Samuti oleks ka hea päikese energiast vesiniku tootmine ja varustamine. aga see tehnoloogia praegusel hetkel endiselt uurimise all, aga riik ei taha järjekordselt rahastada.

Parandasin lingi ära, vabandan selle eest

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDlWRnlGUmltWHB...

Rõõm näha, et aktiivne diskussioon käima läinud.

Energiasäästu all peangi silmas kahte erinevat asja: 1) seadmete efektiivsuse tõus (sama energiaga saab rohkem tehtud); 2) inimeste tarbimisharjumuste muutus (tarbitakse vähe, tuba ei köeta nii soojaks).

Minu jaoks on just energiasääst (mõlemas tähenduses) esimene lahendus, seda nii selle pärast, et asjatult pole mõtet kulutada ja teiseks selle pärast, et ka 100 aasta pärast võiks Eestis elu toimida, selleks peab aga ka siis olema inimestel energiat kasutada. Pikas perspektiivis peab lahendus olema taastuvenergia, aga seni kuni meil mõistlikke lahendusi pole (nagu eespool öeldi, siis 20-aastase elueaga tuulik pole lahendus), tuleb kasutada fossiilseid kütuseid ja energiat võimalikult säästlikult kasutada.

Mis tuumajaama puutub, siis nagu DonQ ütles, sobib täna baaskoormuse, ehk miinimum tarbimiskoguse katmiseks. Päevaste koormustippude jaoks on vaja teisi lahendusi.

Mainiks seda ka, et lisaks elektrile ja keskküttele on meil ka transport (täna vedelkütuste põhine), mis pikemas perspektiivis elektrile üle viia, aga täna tuleks eelkõige efektiivsust tõsta.

[Muudetud: 21.3.2012 _mihkel_]

Niimoodi kirjutas: DonQ

Reaktoriga on üks suur probleem - reaktori võimsust ei saa jooksvalt muuta. Tarbimine muutub aga ööpäevagi jooksul kordades. Maailmas kasutatakse selleks taskaalustavat hüdroelektrijaama - selle võimsust saab muuta 95% ulatuses (kui mitte rohkem); tulemus on siis see, et tipptunnil toodavad mõlemad täie võimsusega (miinus reserv) ja laupäeva öösel pumbatakse hüdroelektrijaamas vett tuumajaama elektriga paisust üles tagasi. Eestis sellist puhverjaama ei ole.

Küsimus DonQ-le - kuidas Soome sellega hakkama saab? Neil pole samuti puhverlahendust... seda enam, et Soomes energiatarbimine kohutavalt muutub ülevalpool napapiiri (polaarjoont) seoses talvise öö ja päeva vahetuse järsu üleminekuga.
Soomlastel pole paisjärvi, aga see-eest on neil energiamüük Venemaale - just nagu tellitud ajavahe 1 tund sobib ka neile. :D

u call me freak, cuz ay'em different...
... i call u freaks, cuz ya' all look same!

Ma peast ei ütle, aga Soome võrk peaks olema seotud nii Venemaa kui Norra võrkude ja siis ka hüdrojaamadega.
Ma ei väida, et tuumajaam Eestisse ei sobi (vastupidi, see on meie põlevkivi ja metsa kokkuhoiu jaoks parim lahendus), lihtsalt see jaam ei taga normaalset energiasõltumatust juhul, kui kõik välisvõrgud meile trääsa näitavad. Kolmesuunaline koostöö - Soome, Venemaa, Balti riigid - on vähemalt kahes suunas hädavajalik.

Mingis hiljutises ajakirjas (vist Horisondis) oli üsna põhjalik artikkel nende asjade kohta. Esimene minule ette jäänud artikkel, kus ka mingid reaalsed (ehkki mitte ületamatud) probleemid seoses tuumajaama rajamisega olid välja toodud.

[Muudetud: 21.3.2012 DonQ]

a) Teie leibkonna sissetuleks leikonna liikme kohta kuus (neto)

Typod.

b) ei võta aega 1-2 min - % on vaja arvutada, arved on vaja välja otsida.

Iseenesest pole sisendi andmine halb, annab endale ka väikese ülevaate kuhu maksad.

Iseenesest piisab mu töö seisukohast ka nö kõhutunde põhjal tehtud hinnangust, see annab ülevaate, mis tarbija arvates on kõige prioriteetsem. Tavaliselt tarbija ju ei arvuta, mis on tegelikud kulud, lähtubki sellest kõhutundest ja teeb oma energiaefektiivsuse investeeringud sellest lähtudes. Nüüd peakski riik tulema appi ja vastavalt tarbijaid suunama. Aga mida täpsemad vastused, seda parem.


Soome elektrisüsteemi kohta: nad on ühenduses Norraga, kus on ca 98% elektrist toodetud hüdrojaamadega ning Venemaaga. Lisaks on Soomes endas päris palju hüdrojaamu (17,4% kogu elektritootmisvõimsustest 2011. aastal) ning maagaasijaamu (13%), mis on ka kiiresti reguleeritavad. Tuumajaamade osakaal oli neil 31%. Link ka: http://www.energia.fi/energia-ja-ymparisto/sahkontuotanto