Kas keegi oskab soovitada mingit head ja õpetavat lugemist, kus saaks osaühingu toimimise kohta täpsema arusaama.
Et enne kui seda looma kiirustada, tahaks natuke rohkem lugeda, kuidas seal kõik toimib. Kuna tegu oleks üksinda tegutsejaga ja kunsti müümise valdkonnaga, siis päris traditsiooniline OÜ see ei ole, seega mõned asjad jäävad praegu üksiktegutsejana segaseks.

Sooviks midagi sisukamat, kui näiteks selline http://www.mottetreening.ee/helinablogi/mida-peab-teadma-firma-asut...

Kindel, et tahad üksiküritajana OÜ´d teha? Meil ju täitsa olemas ka FIE?

Raske sind kindlale teele suunata, et kust lugeda - oleneb, mida teada tahad? Asutamine? Juhtimine? Aruandlus? Maksud? jne...

Mingit üldist piiblit, mis kõigest sellest lühidalt ja konkreetselt räägiks on vast pea võimatu leida.

Sinu link on enamvähem copy-paste ametlikust kohast nagu eesti.ee - https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotl...

Mõtle välja, millele esmajoones tahad vastuse saada ja püüan sind aidata - rääkides asjadest ,,maakeeles,,

Olgu, ma ei tea kas siis rääkida siin nendest küsimutest, või mingit privaatset kanalit pidi. Pean kõik tekkinud küsimused siis meelde tuletama ja näiteks kuhugi kokku kirjutama, et siis selgemalt nendele vastuseid otsida

Aga no näiteks mingi lihtne küsimus, et milline raamatupidamine välja peaks nägema? Kas sellest piisab, et aastaaruandes toon tsekkide näol välja kõik firmaks vajalikud kulutused ja näitan ära pangaülekannete näol ära müügist saadud tulu?

Kui tegu on enda teoste müümisega, kas siis on mingit eraldi müügiluba selleks vaja?

Kuna tooted on täiesti unikaalsed, seega ei lähtu hindamisel konkurentsist, siis kas toodete hinna valin ma täiesti oma sisetunde järgi ja kujundan seda edaspidi vastavalt nõudlusele?

Tean, et kogu raha, mis tootemüügilt tuleb, on firma raha ja et endale isiklikku raha saada, pean ma endale palka maksma, millest ka makse maksma, aga mis suuruses see palk võib või peab olema? Kuidas käib üldse endale palga maksmine? Teen ise ülekande firma kontolt enda isiklikult kontole, selgitusena "X kuu palk?" Kuidas ja kuhu ma sellelt ülekandelt maksan sotsiaalmakse (pension, haigekassa)?
Kas palk võib olla ka iga kuu erineva suurusega? Sest kuna tegu on ikkagi enda teoste müümisega, siis äkki mõni kuu müün rohkem, järgmine kuu vähem.

Kuidas käib osakapitali tasumine? Ma tean et kohe alguses ja ühe korraga seda enam tegema ei pea, aga kuidas siis see käib?

FIE unusta kohe ära - maksad ka siis kui tulu ei ole.
Osaühing on paindlikum - palka omale maksma ei pea (isegi mitte miinimumi), aastas võid korra kogunenud raha dividendidena välja võtta (maksad ainult tulumaksu).
Kui juhtud palgalisel kohal töötama, siis uuri kas oma firmaga alltöövõttu saaks teha - 70% protsenti palgalisa kui maast leitud... Kui hädasti vaja haiguskindlustust, siis miinimumpalga näitamisest piisab (noh, suurema jama korral riisuvad tükid tee pealt niigi kokku ja puhuvad hinge sisse, väiksema tõve korral maksad nii või teisiti end haigeks).
Omale palga maksmiseks ei pea tegema mingit ülekannet, piisab kassa väljaminekuorderist.

Kui ei tea, siis ei maksa päris uupi ka taguda - kui sa oled ühemehe firma ja maksad endale ainult dividende, siis varem või hiljem tuleb maksuamet ja keerab sulle maksuotsuse selle eest - varjatud töötasu maksmine - ja sellised lahendid on jõudnud riigikohtuni välja nii, et ei maksa väga muudmoodi arvata

Mis puudutab Galsi küsimusi, siis prooviks väheke asja lahata järjekorras:

milline raamatupidamine välja peaks nägema? - on olemas tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.

Ma arvan, et kui oled selline rahulik vennike, väikese käibega, siis on lihtsam teha kassapõhist - kui raha tuli või läks, paned kirja. Vastasel juhul pead koguaeg kusagil meeles pidama, et kas oli raha liikumist või mitte.

Aasta aruande formaadi annab sulle ettevõtjaportaal ette, kus sa siis pead sisse toksima tulud/tulud - mingeid tšekke sa maksuametisse ei saada kuniks nad ei küsi.


on mingit eraldi müügiluba selleks vaja? - oleneb, mida müüd? kui pole oma tehtud vein, suits või võilieb, siis 99% tõenäosusega ei pea müügiluba olema.

kujundan seda edaspidi vastavalt nõudlusele? - meil on vabaturumajandus ja kuna sa ei paku finantsteenmust, siis võid ka tikke 100 € tükk müüa - põhiline on leida ostja.

mis suuruses see palk võib või peab olema? - sellises suuruses, et sa saaksid ära elada. Kui see pole peamine elatusallikas, siis pane miinimum ja ülejäänud soovi korral pane dividendidena hiljem taskusse. Aga kulutusi saad ju ikka teha - kui on kunstiäri, siis võid käia itaalias või hispaanias inspiratsioonireisidel firma rahaga. Võid auto liisingusse võtta. Saad teha kodukontori ja maksta osaliselt kommunaale firma rahadega.. jne - aga see siis iga kulu puhul eraldi tuleks hinnata. Muidugi saad palga eest ka sots. garantiisid juurde, aga kui saad palka ka mujal, siis tuleb arvestada natuke suurema maksukoormusega (maksuvaba miinimumi saab ainult ühelt palgalt arvestada).

Palga maksad tõepoolest arvelt arvele ja maksud saadad emta kontole selgitusega kelle eest.

Kui tahad erinevat palka igakuu, siis maksa julgelt, oled ühemehefirma, kui keegi küsib, siis sul on tulemustasu - miinimumi oleks muidugi hea maksta iga kuu ja rohkem siis vastavalt võimalusele ja soovile.

Kuidas käib osakapitali tasumine? Ma tean et kohe alguses ja ühe korraga seda enam tegema ei pea, aga kuidas siis see käib? - see maksmine ikka käib korraga küll, sa lihtsalt valid, kas maksad või mitte.

Maksmine käib nii, et lähed kui füüsiline isik panka ja paned firma kontole 2500 eurot selgitusega ,,osakapitali sissemakse,, ning palud pangalt tõendi väljastada, et selline makse on toimunud. Selle paberiga lähed äriregistrisse (koos id-kaardi ja paroolidega) ja sealsed tädid aitavad ka kande õigesti vormistada (17,89 maksab).

Veel on oluline teada käibe suurust ja sellest tulenevalt, kas pead/tahad võtma ennast käibemaksukohustuslaseks.


Said nüüd palju ja võibolla kohati keeruliselt, aga edasi võiks, siis ühe küsimuse kaupa asju täpsustada kuniks saab selgeks ja siis järgmine.

Mismoodi see käibemaksukohustuslane toimib. Seda ma tean, et krooni ajal oli nii, et kui aastane käive oli üle 250k kr siis olidki käibemaksukohustuslane. Aga kuidas see ikkagi toimib, kui mul on näiteks ehitusega tegelev firma (lihtsalt näide), kas saan ehituspoes kohapeal materjalid ilma käibemaksuta kätte või ostan täishinnaga välja ja mingi x kuu pärast maksuamet tagastab mulle käibemaksu.

Juhul kui sa oled registreeritud käibemaksukohustuslane ja sinu firmal on väljastatud KMKR nr. siis on tõepoolest nii, et peale ostu täishinnaga (koos KM´ga) sa deklareerid selle ostu ära (kohustus esitatada käibemaksu deklaratsioon iga kuu 20. ndaks). Hiljem siis saad seda käibemaksu tagasi küsida ja see kantakse reaalse rahana sinu kontole.

Oluline on muidugi see, et lisaks sellele, et sa ostad asju ja teenuseid, pead sa neid ka müüma/osutama (selle alusel tekibki käibemaksu kohustus/võimalus). Need kes ise teenust/kaupa ei müü ja küsivad käibemaksu tagasi - need võivad arvestada sellega, et maksuamet hakkab pingsalt uurima, et kuidas üldse nii on - ja kui head seletust pole, siis võetakse KMKR nr. lihtsalt ära.

Kui sul on aga KMKR nr. olemas ja sa lähed Lätti kaupa ostma, siis väljastatakse sulle arve ilma Läti KM-ta. Sa pead selle küll ära deklareerima (ühendusesisene käibemaks), kuid reaalselt raha maksma ja tagasi saama ei pea.

Üldiselt on firmade puhul nii, et ärge te seda käibemaksu himustage (nagu need kütusepätid). Kui sul on suur käive, siis riigile makstav käibemaks on küll suur ja tekib tunne, et krt mille eest ma maksan, aga käibemaks pole kunagi olnud konkreetse ettevõte raha, see makstakse talle kolmandate isikute poolt ja sina edastad selle riigile (vahendusteenus pmtslt). Ise makstud käibemaksu (arvetega siis), saad aga tagasi küsida.

Poest ei saa ilma käibeta midagi osta. Käibeka saad pärast tagasi.
edit: küll aga on mõtekas poega diil teha, et saad oma kauba alati mingi kindla alega.

[Muudetud: 7.1.2013 Kraaks]

Üks küsimus veel, mis ei käi küll otseselt ettevõtluse kohta. Kui kaks inimest lepivad milleski kokku ja panevad selle paberile kirja ja kinnitavad seda oma allkirjadega, kas on olemas mingi aeg, millal saab taganeda sellest kokkulepest (näiteks kasutati ära hetke meeleolu, haige või purjus).

Milline konkreetselt tehing oli (ma mõtlen, et mida müüdi/lubati/laenati vms)? Igal tehingu liigil on omad tühisuse alused, pluss muidugi üldised tühisuse alused, milleks muidugi on ka ära kasutamine, ähvardamine jne - selle fakti olemasolu peab tõendama see, kes väidab, et nii tehti.

Küsimus osakapitali kohta. Kui ma maksan 2500€ kohe alguses sisse ära, siis kas see ongi lihtsalt firma stardiraha niiöelda, ja võin seda firma arendamise nimel kasutada? Näiteks selle raha eest firmale veebileht lasta teha?
Kui seda raha kasutada, siis see ju väheneb, kas sinna tuleb esimeste tulude pealt kohe nii palju asemele panna, et 2500€ igaljuhul kogu aeg olemas oleks?

Ja endale palga maksmise kohta ka küsimus, et kas seal peab mingi korrapärasus olema ka summa ja kuupäeva kohta, või võin suvalisel ajal, kasvõi mitu korda kuus kanda endale firma arvelt üle raha, selgitusega palk? (muidugi sealt siis ka makse maksta) Või tohin ma seda teha ainult korra kuus ja fiks. summaga?

Ikka võid kasutada jah, ja otseselt asemele panema ei pea - kui sa just kõik 2500 kodulehe peale ei raiska, siis peaks asi ok olema.

Ainuke nõue, mis on, on see, et kui sa liidad kokku firma raha, kohustused, põhivara peab tulemus olema vähemalt 1250.- eurot, ehk siis omakapitali nõue.

Kui omakapital langeb alla 50% osakapitalist, siis peaks tegelikuses esitama pankrotiavalduse, aga päris elus seda ikkagi ei tehat, sest omakapitali kõikumine võib olla väga suur - kui aga oled juba augus, kust välja ei saa, siis peaks ennast hakkama likvideerima.

Idee on selles, et kui sa näiteks 100 euro eest ostad värvi, siis sinu omakapital on ikkagi 2500, sest 2400 on rahana ja 100 on värvidena jne. Kodulehe puhul on lihtsalt see, et sellele ei saa raamatupidamises väärtust anda (kui pole just mingi uudne e-pood või minu muu müüdav koduleht).

Palgaga on lihtsam siis nii, et kanna endale jupiti kui tahad, aga kuu lõpus löö kokku palju said ja siis maksa maks ära. Töötasu maksmise korra lepitakse kokku tavaliselt lepinguga - võid ju maksta ka 1x nädala, aga oluline on märkida, et millal on palgapäev, selleks et töötajal oleks kindel päev millal ta saab tervet palka nõuda (sul on lihtsamt sest sa maksad ise endale.)

Käibemaksukohustuslase kohta küsiks veel, et kui ma seda ei ole (aastane müügikäive alla 16000€) siis ma pean kõikide oma firma jaoks mõeldud toodete/teenuste eest maksma käibemaksu, aga seda tagasi ei saa?
Ja need kes on käibemaksukohustuslased, need deklareerivad (teisisõnu panevad kirja ja saadavad maksuametile, mida ostnud on) selle, ja saavad aasta alguses migi aeg tagasi selle oma arvele, ENT võivad siis küsida oma klientidele müüdavatelt toodetelt ka ise käibemaksu? Ja see läheb siis kuhu?

Kui ma esialgu KMK ei ole, siis ma lihtsalt müün toote 100€ ja see läheb otse firmale, ilma KM'ta?

See KM-kohustuse teema on mulle veel segane, sest nimi viitab ühestküljest nagu kohustama mingit maksu maksma, aga mida saab tagasi küsida.

Olen selle kohta lugenud küll, aga veidi on plt veel segane mul.

(kui ma teid ära ei tüüta, siis võib ju natuke arutleda siin, saab ehk mõni teinegi targemaks

Proovime, siis asja natuke lahti seletada.

Kui su käive ei ületa 16 000, siis saad valida, kui ületab, siis kohustus registreerida - see on vast selge.

Kui sa EI OLE, siis sa esitaid arveid selles ulatuses kui palju sa oma teenuse/kauba hinnaks määrad a.la 100 eurot ja see on ka summa, mis läheb arvele. Teisisõnu jätad 20% lisamata. Selle pluss on see, et sa võid selle arve teha ka 120 eurot, sest kui sa oleksid, siis su klient peaks niikunii 120 välja käima, ainult, et nüüd jääb kogu 120 sinule.

Kui sa EI OLE, siis kõik teenused ja kaubad, mida sa firma nimele ostad on sinu jaoks lõpphinnaga = hind koos käibemaksuga. Ja seda sa ei saa riigilt tagasi küsida.

Kui sa OLED, ja sinu teenus/kaup maksab 100 eurot, siis sa pead arvele lisama 20% ja need 20 % (ehk 20 eurot) pead sa riigile edastama, ehk sinu firmale jääb 100 eurot arvele.

Kui sa OLED, siis kõik teenused ja kaubad, mida sa ostad firma tarbeks on sinu jaoks põhimõtteliselt 20% soodsamad. Teisisõnu sa ostad mingi värvi, mis maksab 100+KM, ehk siis sinu arvelt kaob 120 eurot. Sa deklareerid selle ostu ära ja sul on õigus küsida riigilt tagasi 20 eurot.

Kui sa OLED, siis on põhimõtteliselt niimoodi, et kuu lõpus sa lööd kokku palju sa pead riigile KM maksma (enda esitatud arvetelt ja klientide saadud raha) ja kui palju sa ise ostes oled juba käibemaksu tasunud. Näiteks oled esitanud ühe arve 100+KM ja selle raha kliendilt ka saanud ning oled ise ostnud värvi 100+KM ehk siis juba 20 eurot käibemaksu ära maksnud. Kuna need summad on võrdsed, siis selle asemel, et riigile need 20 euri maksta ja teised 20 euri tagasi küsida, teed sa tasaarvestuse ja lõppseis on 0.-.

Kui sa oled ise arveid rohkem esitanud kui oled ostnud, siis vahe pead riigil maksma, kui oled ostnud rohkem kui esitanud, siis saad kas jätta ettemaksuna käibemaksu arvele (mida peab EMTA elektrooniliselt) või taotled tagasikandmist.

Loodan, et sai natuke selgemaks?

Jah, tänud, nüüd on sellekoha pealt pilt selge.

Aga kui ma maksan endale miinimumpalka, 320€, siis:

KUI maksjana, pean ma riigile tasuma selle pealt veel 33% sotsiaalmaksu ja 1% töötuskindlustust?

ja KUI palga vastuvõtjana pean veel maha arvestama 2% töötuskindlustusmakse, 2% pensioni ja 21% tulumaksu?

Ehk siis et minu enda miinimum brutopalk saaks olla 320€, pean ma maksjana välja käima tegelt ligikaudu 430€ ja kui kättesaajana saan siis kätte 240€?

Need maksud oleksid siis fiks. palga pealt, aga kui maksan rohkem, selgitusega preemia või tulemustöö või lihtsalt firmajaoks mittevajalik väljamakse,siis kas sealt läheb ka sama joru makse, või ainult tulumaks?

Palga arvestuseks kasuta mingit kalkulaatorit, näit. http://palk.crew.ee/

Füüsilise isiku tulu maksustatakse samuti tulumaksuga ja väljamakseid tehes tuleb teil kinni pidada ning tasuda tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks. Juhul kui töötaja on teile teinud avalduse tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks, saate tulumaksu arvestada selle võrra väiksemalt summalt. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. Lisaks tulumaksule tuleb teil töötaja tulust kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse. Samuti tuleb tasuda töötaja brutotulult sotsiaalmaksu.

Müük 100.-
Ostad pinstlid, värvid, elektri, kütte - 70.- koos k/ga ( 58.33+11.67)
Palgafond 100-70=30
maksad käibemaksu 11.67 (oled juba maksnud)

Müük 100+k/m=120
Ostad pinstlid, värvid, elektri, kütte - 70.- koos k/ga ( 58.33+11.67)
Palgafond 100-58.33=41.67 või 120-70=50 50- k/m20%=41.67
Maksad käibemaksu summalt 41.67 = 8.33

Müük koos k/m-ga 100.- (83.33+16.67)
Ostad pinstlid, värvid, elektri, kütte - 70.- koos k/ga ( 58.33+11.67)
Palgafond 83.33-58.33=25 või 100-70=30 30- k/m20%=25
Maksad käibemaksu summalt 25.- = 5.-

Käibemaksu kohuslane olla on tulusam, samas peab igakuiselt esitama maksuametile käibemaksu deklaratsiooni (ka null käibe korral).

Maksukoormus on üsna ränk. Et saada kätte palgana 500.- raha, tuleb firmal teenida 830,01 + käibemaks=996.01 Sellest närusest 500.- rahast tuleb maksta omakorda käibemaksu ning aktsiise, reaalselt jääb kasutada vähem kui 416.67 raha...
Üle poole teenitust läheb kellegi nuumamiseks....



[Muudetud: 14.1.2013 togli]

Ilmselt alguses on üldse targem mitte palka maksta. Nii võib? Vaid suunata kogu raha firma arendamisele.
Kuid siiski oleks see minu ainuke töö ja elamiseks on mingit raha vaja. Mis see kõige mõistlikum variant oleks? Üks võimalus on siis min. palga maksmine endale, aga niru oleks kätte saada ainult 277€ kuus, samal ajal maksudena ära maksta 148€ (425-148 siis).
Öeldi siin ennist, et maksa endale miinimumi ja kui tahad, võid alati juurde maksta, aga kas iga juurdemakstud preemia eest peab ka siis sama protsent makse maksma?
Nagu siin just mainitud, et 500gi kätte saada, pean firmast välja maksma ligikaudu 1000€.

Teine variant on dividendid, saab hakkama 21% kaotusega, aga neid saab võtta ju ainult korra aastas? Ja ainult dividendide pealt ei tohi minuarust elatuda, pidavat kahtlust tekitama maksuametile.

''

[Muudetud: 14.1.2013 Gals]

Fie vastu üks oluline punkt:

FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga.

Töötasu, lisatasu, preemia jne - kõik lähevad maksu alla. See firmale mittevajalik ülejääk nagu sina seda nimetad on teoorias jaotamata kasum, mida sa ei taha investeerida ja mida firma ei vaja - see on dividend, mis läheb 21% alla, kuid reaalsuses on see protsent tegelikult 26% - sest dividendimakse protsent arvutatakse suhtarvuna 21/79, ehk kui sa tahad 100 eurot saada dividendina puhtalt kätte, pead sa maksma maksu 26,58 eurot - niipalju, siis meie madalast maksukoormusest eks

Ma kordaks ennast veel - sa saad teha maksuvabasid kulutusi firma rahadega. Sa elad korteris, teed sellest endale kodukontori, millest kasutad 1 toa kontorina. Kui sul on kokku 2 tuba, siis 50% kommunaalidest ja üürist saad maksuvabalt maksta firma alt. Kui sul on auto, siis võtad isikliku auto firma kasutusse ja täites sõidupäevikut, saad endale maksta 256 eurot maksuvabalt kütuse kompensantsiooni. Kui sul on vaja osta uus arvuti, siis ostad selle jällegi maksuvabalt firma nimele, paned oma telefoni firma arvele ja maksad jne.

Miinimum palka maksta on hea seetõttu, et siis on MA´l vähem küsimusi kui asi läheb lõpuks dividendide peale, sul on olemas sotsiaalsed garantiid, panga silmis oled usaldusväärsem jne.

Üldiselt ongi nii, et olla ise töötaja hea palgaga on oluliselt lihtsam kui olla eraettevõtja ja see, et meile räägitakse, et meil on hea ärikliima, siis selle all mõeldakse seda, et nagu enamikes teistes riikides meil puudub kasumimaks - ehk niikaua kuni firmast raha välja ei võta, keegi seda ei maksusta (teistes riikides on aastalõpus maksu aeg ja maksad selle pealt kui palju firma teenis, olenemata sellest, kuidas raha edasi kasutad). Tööjõumaksud on meil aga väga kõrged.

Ja kui rääkida asjalikest kalkulaatoritest, siis mina soovitan http://www.palgakalkulaator.ee - seal saab igatepidi arvutada ja vaadata nii palka kui dividende.

Veel paar küsimust:

Kui ma endale esialgu palka ega juhatuse liikme tasu ei maksa, ega firmast enda tarbeks mingit väljamakset ei tee, kas siis ei ole ka mingi sotsiaalmaks kohustuslik? Teisisõnu, kas ma võin nüüd julgelt firma ära registreerida, osakapitali sissemakse ära teha ja siis hakata vaikselt toimetama ja arendama firmat? Algusaja tulud ei pruugi võimaldada palka maksta, kas siis võin ma rahulikult firma kontot vaikselt kasvatada ja kui on juba selge umbkaudne igakuine tulu, alles siis hakata palka maksma, koos sots- ja tulumaksuga?

Teine küsimus on see, et kuidas ma saan kindel olla, mida võib firma rahaga maksta ja mida mitte? Kui ma oma isikliku auto vormistan firma nimele ümber, kas ma võin käia sellega hoolduses ja maksta firma pangakaardiga? Kes hindab seda, kas kulutus oli hädavajalik või mitte? Näiteks mu autol puudub mootoripõhjakaitse - ma saan ka ilma selleta sõita, aga igast soppa lendab sealt ülesse - kas ma võin firma raha eest osta põhjakaitse?
Kui kodu on ka kontoriks, kas ma võin firma raha eest oma toas (kus ma niiöelda töötan) teha remonti, osta värvi, osta uus laud, lamp, mida iganes.

Niimoodi kirjutas: Kolumats

Fie vastu üks oluline punkt: FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga.

Ja OÜ puhul vastutab juhatuse esimees kogu oma varaga...

Niimoodi kirjutas: xmbs

Niimoodi kirjutas: Kolumats   Fie vastu üks oluline punkt: FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Ja OÜ puhul vastutab juhatuse esimees kogu oma varaga...

nii see küll ei ole. Äriühingu võlad on äriühingu võlad ning juhatuse liikmete isiklikud kohustused ei ole äriühingu kohustused. Ehk ei vastuta. On küll erandeid. Kui äriühingu juhatuse liige tahtlikult petab või asju pekki keerab, siis võib juhtuda, et nõutakse vastutust, aga kui tegeleb heausklikult, siis need on kaks eri asja ja ei vastuta.

Niimoodi kirjutas: Gals

Veel paar küsimust:

1. Jah võid alguses jätta kõike maksmata ei palka, ega tasu ja ei teki sul ka muid maksukohustusi peale käibemaksu muidugi, mille sa arvetega niikuinii ära maksad eks.

2. Et, siis mida saab firma rahaga maksta ja mida mitte? On olemas kaks tõde - maksuameti tõde ja tegelik tõde. Ehk siis MA nöörib kõiki ja sajaga, üritab ikka maksud kätte saada, aga see ei tähenda, et mingi tädike istub su kõrval ja koguaeg pläkutab, et maksa nüüd maks ka ära.
90% tõenäosusega maksuamet ei kontrolligi kunagi sinu kulutusi - kui muidugi tulude/kulude tasakaal liiga paigast ära ei ole ja on suured käibemaksuga tehingud - mida sinu puhul tõenäoliselt ei tule ju?

Kui auto on firma nimel, siis võid kõik autoga seotud kulutused maksta firma kaardiga - ka põhjakaitse võid panna, sest see on auto säilimise seisukohalt vajalik jne. Kui teed täitsa utoopilise kulu, siis palu panna arvele lihtsalt auto varuosa, auto hooldus vms jama.

Kui sul on kodukontor, siis võid sa ka selle toa ära remontida, kus sa ,,kontoris,, istud - osta nii värvi, töömehed, mööbli kui ka kõik muu - arvuti, printeri, tindid, pastakad, märkmikud, kalendrid jne.

Kuidas on lood sularahaga ümberkäimisega? Kui ma viin kellelegi koju oma maali ja saan tasutud sularahaga, kas ma siis panen selle kuskil sissemakse automaadis arvele ja pärast aasta aruandes toon välja, et see sissemakse oli selle toote müügiraha? Mingit füüsilist kassat mul praegu olema ei hakka.
Kuidas on sularaha väljamakse lubatud? Inimene kes mulle puidust alusraame teeb on lihtsalt keegi kes seda teeb, mitte mingi firma, kas võin siis sularaha lihtsalt välja võtta ja jällegi hiljem aruandes kirjutama, et see on tööraha mingile raamivennale?

Kas ma pean aastaaruandes iga pisimagi välja- ja sissetuleku (sisse- ja väljamakse) eraldi välja tooma, või võin kõik kokkuarvutatult esitada, et "kütus - 1000€; autohooldus 450€; kulu lõuendile - x €; müügitulu y € jne"?
Ja siis kui keegi tuleb küsima et aga tõesta seda 450€ autohooldust, siis peab mul olema ette näidata tsekid, millest tuleb kokku see summa? Kas peavad reaalsel kujul tsekid olemas olema, nagu FIEdel, või kõlbab ka internetipangast maksete väljavõte, et a'la "AS Audi'le läks too päev 400€ ja üks sularaha väljavõte ühele tuttavale rehviparandajale oli 50€" ja siis on tädid rahul?

Praegu on mu auto registreeritud väga madala liiklustihedusega maakonda, tänu millele saan ma kindlustust palju odavamalt kui Tallinnas. Kas ma pean ilmtingimata auto konkreetselt firma nimele - kui omanikuks kirjutama, või saab seda kuidagi "rentida" sellelt inimeselt, kelle nimel ta praegu on? Või kui firma lihtsalt kasutajaks panna?

Ma pole antud konkreetses teemas eriti pädev, aga pangaväljavõte ja tsekid-arved on põhiolemuselt erinevad asjad.

Ehk siis sul on mistahes kontrollile vaja näidata kulude tekkimise alusdokumente - tsekid, arved jmt. Eraisikutega tehingutes pead ka mingi paberi tekitama (vast Danka teab, millise täpselt).

Pangaväljavõte (tehingud), sularaha välja-sissemaksed jmt ei ole kulude tekkimisega üldse seotud ja need ei kõlba maksuametile millekski. St muidugi kui nad ei ole kuidagi seotud alusdokumentidega (arved jne), siis võidakse küsida, et mis miljon see siin liikus - aga need ei ole arvestuse aluseks. (Erandiks on panga tehingukulud ja -intressid - need on küll sinu firma kulud ja tulud.)

Näide sularaha väljavõtuga suvalisele krabile:
1) võtad sularaha välja oma taskusse, see tekitaks sulle dokumendi "raha liikumine pangast kassasse"
2) krabi kirjutab sulle arve (no millegi, mida eraisik kirjutada saab, võib-olla ostu-müügileping x koguse raamide ostmiseks) - see asi on maksuarvestuse aluseks, sõltumata raha liikumisest
3) sina maksad talle raha oma taskust, sinu dokument oleks "kassa väljamineku order"

1 ja 3 peaksid sul kuskil kirjas olema (kassaraamat), kas seda tegelikult ka kirja panema peab (enda jaoks on ikka vajalik), seda mina peast ei ütle.

Kui sa ei suuda krabi käest paberit saada, siis sa seda tehingut oma raamatupidamises kajastada ei saa. ("Paber" tähendab siinkohas "taasesitamist võimaldav kuju" ehk e-mail sobib teatud tingimustel ka.)

DonQ on õigus, see, mida näitab su pangakonto väljavõte tavalise majandusaasta aruande esitamisel ei oma mingit tähtsust. EMTA võib seda küsida alles, siis kui toimub mingi sügavam kontroll sinu tehingute osas.

Sularahaga on lood nii, et lähed panka ja võtad 500 eurot välja ja lased märkuseks panna arvelt kassasse (või võtad automaadist välja, siis on selline eeldus juba olemas, et kassasse). Nüüd kui sul hiljem pole need samad 500 ka arvele tagasi panna või EMTA palvel kassat ette näidata, siis sul peab olema mingi dokument, mis tõendab kuhu raha läks. Kui sulle teeb tööd mingi suvali jüri, kes mingit dokumenti ei esita, siis sa ei saa ka seda kulutust märkida. Dokumendiks võib olla nii arve, leping (ka meili teel sõlmitud - ole mees tee ära / vastus: teen ära, maksab 500 eurot.). Ideaalis peaks muidugi olema leping või arve, sest arvega saab arvestada käibemaksu (see on oluline pigem siis tegija vaatevinklist). Lepinguga on oluline see, et kui sulle teeb tööd mingi suvaline jüri, siis maksud peab ju ikkagi ära maksma - töövõtulepingu maksud on peaaegu samad, mis palga maksud v.a. töötuskindlustumakse.

Samas (nüüd räägime kuidas tegelikult väga teha ei tohiks, aga ikkagi tehakse) kui sul on raha kassas ja sa kulutad selle ära, siis keegi ei keela sul hiljem kui maali maha müüd 500 panna tagasi kassast arvele (seda juhul kui lõppmüük ka sullis). Hiljem keegi ei tõenda sul ära, et mis sa selle rahaga tegid - ütled, et oligi kassas koguaeg.

Aastaaruandega (AA) on asjad hoopiski lihtsamad kui sa endale ettekujutad (nagu mulle näib). AA-s on olemas kahte tüüpi tabeleid - kokkuvõte ja vähe täpsem jaotus.

Kõigepealt tulevad AA-s kokkuvõtted, kus on üks rida - tegevuskulud, sulgudes seisab mis AA lisa seda täpsustab. Ja ega see täpsustav tabel ka tea mis konkreetne ole - seal on lahtrid: transport, materjalid, tööjõukulud, kindlustus jms, mida oled kulutanud. Neid lahtikirjutama keegi kunagi ei hakka - ühemehe firma saaks võibolla sellega veel hakkama, aga kujuta eete kui Eesti Energia hakkaks igat arvet kajastama AA-s, see ei ole lihtsalt reaalne.

Autot ümber regama ei pea - meie seadusandlus lubaba hüvitada ka isikliku sõidukiga firma heaks tehtud kulud - seda siis sõidupäeviku alusel.

Tulumaksuga ei maksustata:

töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega tööülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses (mitte isegi omandis!!) olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus.

Kas ma pean kuskile selle ära ka märkima (registreerima), et ma hakkan isiklikku sõiduautot kasutama tööülesanneteks, või lihtsalt kasutan ja AA's siis läheb transpordi kulu alla lihtsalt? Sõidupäevik peab milline välja nägema? Kellele saatma? Igakuine mingi .doc fail mu arvutis, kus on kirjas, et "linnasisesed sõidud 300km, 30 liitrit, 39 eurot" "pildistamisretked 1200km, x liitrit, y eurot"? Või pean ma täpselt kirjutama, et "4,7km kliendini ja 23,5 km mingii kuluosa järele jne"?
Kõik bensiinitsekid pean siis ales hoidma ilmselt?



[Muudetud: 28.1.2013 Gals]

Ära märkima kusagile ei pea. AA´s kajastub see tõepoolest tegevuskuluna. Sõidupäevik peaks välja nägema selline: http://blanketid.eu/free/Soidupaevik-A4.pdf On olemas ka selline sait, kus saad enamuse sõite mällu jätta ja hiljem klikiga lisada: http://autopaevik.ee/ Neid päevikuid kusagile saatma ega esitama ei pea - ainult, siis kui EMTA küsib. Bensiinitšekidde alusel sa ju seda summat hüvitadki, seega peab alles olema. Arvestada tuleks määruses öeldud, et maksimum 0,3eur km kohta, mis tähendab, et sa saad kuus hüvitada ca 850 sõidetud km, kui sinu auto 1km maksab 0,3. Kui sa tahad sõita 1700km, siis pead märkima, et km kuluks on 0,15 - seal autopäevikus saab seda märkida ja ta arvutab sulle ise välja palju on hüvitis. Kui täidad käsitsi, siis lihtsalt arvesta sellega, märkima kusagile ei pea.

edit: määruse kohaselt peab päevikus olema kirjas:

§ 4. Arvestuse pidamine

Kui sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel peetakse arvestust, siis näidatakse selles:
1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
3) sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.

Ehk siis näiteks sa alustad praegu kasutamist ja sul on ees 100 000km ning lähed poodi värvi järgi, siis raami järgi ja siis korraks äriregistrisse, siis käid korra poes ja siis tagasi koju (kokku 50km)

See, et sa korra poes käisid pole hullu ja märgid nii:

28.01.2013 - Gals - xxx 111

100 000 km - materjalide/varude hankimine - 100 050 km

jne...

Kuu lõpus on näiteks 800km koos, siis arvutad nii:

800*0,3 (või mis iganes km maksab sulle) = 240.- eurot.

Kannad firma kontolt 240 eurot endale - selgitus isikliku sõiduauto kasutamine jaanur.

Nüüd sul on olemas raamatupidamise kaustik (teed endale kausta, kus 12 lahtrit, iga kuu = 1 lahetr) ja sinna vahele pistad päeviku, tšekid (+ kõik muud tasutud arved ja ise esitatud arved) ning säilitada 7 aastat. Kui keegi küsib, et mille alusel, siis on hea kohe lihtne leida.



[Muudetud: 28.1.2013 Danka]

Rääkisin ühe FIEga ja neil on nii, et nad võivad maksuvaba kulude alla kanda mingi optimaalse protsendi sellest tootest või teenusest, mis nad töö tarvis on soetanud. Näiteks ostab telefoni või printeri, aga 100% seda tööks ju ei kasuta, vaid ka isiklikuks tarbeks, seega näiteks 50% ostab maksuvabalt ja ülejäänud 50 maksab maksud ära ja maksan niiöeda enda raha (palga) eest.

Kas osaühingul on ka täpselt nii? Kui on, kuidas ma ostan seda printerit niimoodi jupi kaupa, et 50% firma kaardiga ja 50% taskurahast? Sõiduauto hooldus samamoodi ju, teen ma sellega ka erasõite, kas siis hoolduse eest pean maksma ma jupiti?

FIE on isiklik rahakott=majandustegevuse rahakott. Osaühing on sinust täiesti eraldiseisev juriidiline isik. Kui sul on vaja printer, siis osta OÜ´ga. Jumala savi, et sa 3x kuus prindid sealt ka mingit muu jama, seda ei saa ega ka hakka keegi kontrollima.

Samamoodi auto, materjalid, tindid, raamid jne.

Ainuke asi on muidugi korter - seda 100% maksta OÜ arvelt ei ole hea mõte, kui sa ise seal ka reaalselt sees elad.