Kuidas see eraisiku käest toote ostmine firmale käib? Õieti milline tehinguleping vajalik on? Kui ma ostan pereliikmelt sülearvuti, kas siis piisab sellest, et mina, Andrus müün selle läptopi selle hinnaga sellele inimesele ja allkirjad alla ja see paber läheb igaksjuhuks kappi seisma, juhul kui keegi küsib? Sellise tehingu pealt makse maksma ei pea?

Ja ikkagi, kuidas ma sellise tehingu puhul selle sularaha nagu õigustatult kätte saan firma arvelt. Võtan välja ja võtan kviitungi ja kirjutan kviituni taha et läptopi ost eraisikult? Ja see mis üle jääb, näiteks tingimise käigus, panen arvele tagasi?
Ja osakapitali maht siis ei muutu vaid on osa rahalises vormis ja osa esemete vormis.

Oleneb, mida ostad - kui arvuti, siis jah müügileping kui mingi tehtava töö, siis töövõtuleping. Iseenesest on leping suuliselt ka leping, seega paberile midagi otseselt panema ei pea, aga mingi algeline värk nagu sa kirjeldad võiks olla küll. Neid märkusi kviitungil ei pea tegema, aga et endal paremini meeles püsiks ja et kergem hiljem seletada, siis võid märkida jah.

Maksu siin ei tohiks tekkida jah, sest eraisikul käivet ei teki (nad pole käibemaksu subjektid müümisel).

Lähedki aparaadi juurde ja võtad sulli välja, maksad ära. Jäägi võid jätta kassasse või panna tagasi arvele.

Osakapital ei muutu mingil juhul, see on sul ikka 2500 - muutub ainult raha arvel/vara/kassa read.

Niimoodi kirjutas: Gals

Ja osakapitali maht siis ei muutu vaid on osa rahalises vormis ja osa esemete vormis.

See on raamatupidamise alus number üks: on reaalne vara (aktiva - raha ja asjad, samuti teiste isikute kohustused minu vastu) ja arvestuslikud kohustused (passiva - osakapital ja minu kohustused teiste suhtes).

Ehk siis kui sa võtad kätte, teed firma ja osakapitali rahas arvele maksad, on sul raamatupidamises alguses kaks asja:
1. reaalne raha arvel
2. arvestuslik osakapital

Kui sa nüüd tehinguid teed, siis muutub esimene asi ehk raha arvel, lisanduvad igasugused muud arvestuslikud ja reaalsed numbrid - aga osakapital kui puhtalt arvestuslik suurus jääb alati samaks.

Raamatupidamise alus number kaks oli see, et arvestus on tekkepõhine ehk aluseks on esitatud arved jmt, mitte raha füüsiline liikumine. (Erandiks on palga väljamakse, kus edasised kohustused tekivad tõesti raha liikumise järel.)

(Danka, ega ma väga mööda ei pannud?)

OT: Igaksjuhuk mainin ära, et me siin DonQ´ga niisama arutame, et ära sa Gals sellega praegu pead väga vaeva, mis ma nüüd ütlen.

Esimeses osas on sul täitsa õigus. Teises osas on olemas ka kassapõhine arvestus, mis arvestabki ainult reaalset raha liikumist, mitte arvet ennast - selline on oluliselt lihtsamini jälgitav ja väiksemale ettevõtlusele sobilik arvestusviis.

Mis puudutab esimest punkti, siis kõige olulisem selle juures on omakapital. Selle saad saa nii kui teed aktiva - passiva = xxx.- eurot. Lihtsas keeles siis kohustuste ja õiguste vahe.

See xxx.- eurot ei tohi olla väiksem kui 1250.- eurot (50% osakapitalist), vastaselt juhul pead raha sisse pumpama/kapitali vähendama (sina seda teha ei saa)/ putka kinni panema.

Kui aktiva alla kuuluvad ka firmale ostetud asjad ja kohustusi mul sisuliselt ei olegi, kuna olen ühemehe firma ja palgakohustusi ega võlgasi ei ole, siis kas ma võin hetkel reaalselt olemasoleva 2500 euro eest osta ka 2000 euro eest tööks vajalikke seadmeid? Reaalset raha jääks alles 500, aga see kuuluks ikkagi aktiva alla, ehk siis õiguste ja kohustuste vahe oleks endiselt 2500 ringis.

Nujaa, samas põhivarale arvestatakse amortisatsiooni ka.

Seda küll jah.

Selleks see raha sul ju arvel ongi, et selle eest midagi osta (tegevusse investeerida)? Vara jääb aktiva poolele ehk osakapital on varadega samamoodi kaetud nagu enne ostugi.
Kui ostad seadmeid, siis võid nad näiteks 5 aasta peale amortiseerida (no ma loodan, et selle ajavahemiku kohta jälle mingeid tobedaid reegleid pole; 5a oleks muidu igasuguse pisema tehnika normaalne kulumine) - see teeks aastas 400 eurot amordikulu (2000 euro seadme maksumuse kohta) ja varade kriitilise piirini jääb 3 aastat. 3 aasta jooksul vast tekib mingi tulu ka ikka?

Tähendab see kapital ongi see algvara, mille arvelt hakkab ülejäänud krempel pihta - sul ei pea olema alati 2500 eurot taskus, et kui midagi juhtub, siis see ongi su kapital.

Kapitali suurus näitab seda kui paljuga sa oled valmis oma algavas äris riskima. Kapital kantakse ühekordselt sisse ja siis läheb äri lahti (saab ka ositi kanda, ja suurendada/vähendada aga noh nii lihtsustamiseks).

Kui sa teed ühemehe tööd, siis 2500 ongi see normaalne ja seaduse miinimum, kui aga näiteks hakkad ehitama mingit kinnisvara või stuudiot endale, siis nii väikese kapitaliga ei leia sa endale sõpru, kes kaasa löövad - sest kui asi läheb hapuks, siis hakatakse seda 2500 jagama, kui sa aga paned kapitaliks, siis näiteks 1 000 000, siis on ka suurem seltskond nõus sinuga riskima, sest kaotuse juhul jagatakse juba 1 000 000 (reaalselt siiski seadmeid ja vara, mis selle eest soetatud). Saate vast poindile pihta?

Seega Gals võta kõik oma 2500 välja ja hakka meie majandust elavdama, muudmoodi sa ju vahendeid alustamiseks ei saa, selleks selline vidin nagu osakapital mõeldud ongi.

Niimoodi kirjutas: Danka

OT: Igaksjuhuk mainin ära, et me siin DonQ´ga niisama arutame, et ära sa Gals sellega praegu pead väga vaeva, mis ma nüüd ütlen. Esimeses osas on sul täitsa õigus. Teises osas on olemas ka kassapõhine arvestus, mis arvestabki ainult reaalset raha liikumist, mitte arvet ennast - selline on oluliselt lihtsamini jälgitav ja väiksemale ettevõtlusele sobilik arvestusviis. Mis puudutab esimest punkti, siis kõige olulisem selle juures on omakapital. Selle saad saa nii kui teed aktiva - passiva = xxx.- eurot. Lihtsas keeles siis kohustuste ja õiguste vahe. See xxx.- eurot ei tohi olla väiksem kui 1250.- eurot (50% osakapitalist), vastaselt juhul pead raha sisse pumpama/kapitali vähendama (sina seda teha ei saa)/ putka kinni panema.

Kassapõhist arvestust on lubatud teha ainult FIE-del.

Lõpu poole on sul ka asjad vähe segased. Aktiva-passiva=0 ja see peab alati nii olema. See mida seal vist tegelikult mõtled, on netovara(varad-kohustused). Netovara nõue on jah vähemalt 50% osakapitalist.

Jah see aktiva/passiva värk läks sassi - omakapitali nõue on varad/kohustused.