Kas järgneval võrdlusel on elektritarbimisel mingi vahe?

1) Boileri termostaat on reguleeritud kuuma peale, vesi on tulikuum, mistõttu peab seda paraja pesuvee tarvis vähem kasutama. Segistis läheb ju külmaga kokku, aga kuna ta nii kuum on, kulub teda vähem.



2) Boleri termostaat on reguleeritud keskmiselt või oletame et natuke jahedamalt. Vesi boileris on hea soe, ent mitte kuum. Pesuvee tarvis tuleb suur hulk vett ainult boilerist ja külma veega segunemist toimub vähemal määral.



Ühe puhul on köetavus suurem, tarve väiksem.
Teisel puhul kütad vähem, aga tarbid rohkem.

Kas selles küsimuses on olemas üldse mingi optimaalne temperatuur, millele termostaat sättida või rahalises mõttes ei ole mingit vahet?

(vee tarbimine: 1 inimene, nõusi pesen käsitsi ja dušši all ei käi nagu naine)

OffTopic: Kuidas need naised duši all käivad. Ise pole küll näinud, et elukaaslane kuidagi teistmoodi end peseks...

OnTopic: Idee poolest peaks nii olema, et pigem soojendad vett madalama temperatuurini, kuna elekter on ikka kallim, kui vesi. Ja kui vett tuleb ühtlase survega, siis seda kulub nagunii koguaeg ühepalju, vahet pole, kas boileris vesi on tuline või mitte. Loogiline oleks, et mõistlik temperatuur on umbes seal 40-50 kraadi juures, sest enda pesemiseks on 40 paras temperatuur. Nõude pesemiseks 45-50. Pesumasinasse läheb nagunii külm vesi, seega see ei puuduta boilerit kuidagi.

Teadjamad räägivad et kõige parem on 60 kraadi kanti. Kui on liiga madal, siis tekib veele elu sisse ning see muutub imelikuks ja kui on liiga kõrge, siis on küttekeha varsti kaetud katlakiviga, mis tähendab omakorda pikemat kuumutamist ja imelikke kahinaid.

See oli muidugi piltlikult öeldud, kohe kindlasti ei tahtnud kedagi solvata, aga vähemasti minu tuttavad naissoost isikud vajavad pikkade juuste pesemiseks üldjuhul rohkem vett. See selleks, mõte oli selles, et vett dušši all palju ei tarbi - kui üldse tarbimine peaks siin mingi faktor olema.

Vett tuleb ühepalju küll, aga küsimus on ju selles, kui palju sa sellest veest võtad boilerist (s.t elektri raha eest soojendatud vett) ja kui palju külma vett tavalise vee hinnaga. Ilmselt tuleb ka mängu see, et boileri ei hoia oma vee temperatuuri ju igavesti, vaid kaotab ka loomulikul jahtumisel natuke vee temperatuuri, ehk peab end ikka ja jälle kütma.

Pesumasin ei puutu jah teemasse.

Siiski jäi õhku küsimus, kas kütta vett väiksemale temperatuurile, ent kasutada seda siis rohkem
või
kütta väga kuumaks, aga kasutada vähem.



[Muudetud: 19.11.2013 Gals]

Oleneb boilerist. Kui tal on niiöelda mitu kütmise astet, siis tasub keerata poolele võimsusele (kütab kauem, aga kasutab vähem elemente/võimsust korraga). Vesi peaks olema ikka oma 55-60 kraadi, vähem hakkab elama, rohkem hakkab mineraale veest eraldama.

Kui tead, et sooja vett pole hetkel tarvis (valad endale klaasikese külma parasjagu), siis keera enne segisti täiskülmale, siis tee alles lahti. Vastasel juhul väljub boilerist mingi hulk kuuma vett, mis kohe asendub külmaga ja vajab kütmist.

Üldiselt tuleb sääst ikkagi boileri olemusest (kasutatav isolatsioonmaterjal + küttekolle), boileri paigaldusest ja asukohast (mida soojemas ruumis ja lähemal tarbimiskohale, seda soodsam), soojavee kasutamise hulgast, torustikust (kui palju läheb seal kaotsi - eelkõige soovitatakse soojustada ühenduskohad) ja boileri hooldusest (tuleb hoida seest puhas, et kütteelement, ei peaks liigselt kuumenema katlakivi tõttu).

Ülejäänud sellised eksperimenteerimised on pigem marginaalse väärtusega, mille eest heal juhul ostad kuus õlle / kaks.

Kõik arutelud mulle meeldivad ... omad seisukohad ... aga TEEMA ONNNN kas madal temp... või kõrge temp... et boilerit säästa , Vett säästa , elektri arvet säästa ... .... iga ühel oma ja võta kinni milline see õige
ka mina ei tea õiget vastust .... aga elektri inimesena tean , et kui liiga kõrge temp. siis katla kivi kiirelt tulema , ja kui liiga madal ... siis lasedki ainult läbi boileri köetavat ... vett joosta ja külma ei tarbigi .... ja see saab varsti otsa

Niimoodi kirjutas: Gals

Kas selles küsimuses on olemas üldse mingi optimaalne temperatuur, millele termostaat sättida või rahalises mõttes ei ole mingit vahet? (vee tarbimine: 1 inimene, nõusi pesen käsitsi ja dušši all ei käi nagu naine)

Olin kimpus sama küsimusega hulga aastaid tagasi. Ei mäletagi kustkohast sain tookord info, aga selle järgi tegin ja ei kaeba ei katlakivi ega liiga suure arve üle. Kõige optimaalsem temperatuur olevat 55ْ, soovitati ka iga paari aasta järel kontrollida ja vajadusel vahetada magneesiumanoodi. Viimane aga ei olnud selle aja jooksul kuigivõrd hävinud. Mul kestab see juba kuues aasta. Möödunud aastal vaatasin ja arvan et kestab veel aastakese. Tuleval suvel vahetan koos küttekehaga, ei jää läbikärssamist ootama.

Kaks asja - soojakaod ja katlakivi.

Soojakaod läbi boileri kesta on kõige väiksemad, kui vesi on jahe. Tänapäeva boileritel on kaod üsna väikesed. Soojakaod on pea ainus, mis enargiakulu mõjutab - kogu kulutatud energia läheb niikuinii soojuseks, vahe vaid selles, kas eraldub boileri ümber õhku või saad kraanist sooja vee sees kätte.
Energia koha pealt on pigem abiks kraan, mis vee ise kogu aeg kinni keerab

Katlakivi hakkab intensiivselt sadestuma alates 55-60 kraadist (erinevad allikad); paks kivikiht rikub soojendamise loogika ära, osa vett jääb külmaks ja pea võib mustaks jääda Energiakulu sellest otseselt ei muutu (või noh, külma veega pesemisel on kulu ju väiksem).

Lisaks veel elu tekkimise võimalus - ehk siis 55 peaks olema üsna optimaalne olema.

Mo kogemus veebroileriga aastaid tagasi oli selline. Et pistsin voolujuhtmele tavalise lüliti vahele ja siis lükkasin öösel enne magama minekut sisse ja ommuku ärgates välja. Hiljem sai muretsetud taimer mis pikendas une aega mõned mintad käsitsi lülitamiste arvelt.

Aga jah, oli mul kasutusel 80L broliler, elasin üksi ...sai käidud ommuku ja õhta dushi all ja muud nõude ja väiksemad pesud. Esmalt oli asi ok aga siis täiendasin säästu ja regullisin tööpäeviti üle öö vett soendama kuna seda jagus parajalt. Nädalavahetus oli mõlemil ööl soendamas kuna iial ei teadnud misuguse pasaga baarist kodu tulid.

Aga jah sellise süsteemiga sai üsnagi palju voou kokku hoitud. Esmalt pool aastat oli broiler ilma igasugu eelpool räägitud lisadeta ja raha kulus tunduvalt rohkem. Jah see öövärk oli siis ka tänu selle 2 tarifse voolumõõtjale. Präät ei teagi kuda see voolu maksmine käib enam.

Ega see asi väga lihtne pole ja ühest vastust raske anda.
Kui on elektriküttega elamine (nagu mul), siis läheb boileri soojuskadu niikuinii ruumi kütteks (juhul kui boiler asub köetavas ruumis). Sel juhul pole väga vaja selle pärast muretseda, et kui liiga kõrget temperatuuri hoida boileris, siis rohkem maksma peaks... või kui väga detailidesse laskuda, siis vast suvekuudel pole see väga kasulik, sest siis niikuinii pole vaja kütta, arvatavasti ka mitte vannituba (juuni, juuli, august kindlasti. Heal juhul lisanduvad ka mai ja september).
Kui aga ei ole elektriküttega elamispind, siis otseselt elektri pealt kokku hoidmiseks tasub hoida nii madalat sooja vee temperatuuri kui võimalik. Võib hoida ka madalamat kui 55 C (vms), aga sel juhul ikkagi vähemalt korra ööpäevas bakterite tekke vältimiseks peaks temperatuuri tõstma kõrgemaks. Võib teha näiteks nii, et muidu hoida koguaeg näit. 45 C, aga öösel odavama elektri ajal (kui on kahetariifne voolumõõtja) panna näit. tunniks ajaks 60 C peale. Kui muidugi vee tarbimine väga väike on ja boileris oleva vee kogusest jätkub, siis võib teha ka nii, et panna boiler kütma ainult öise tariifi ajal paariks tunniks (siis ikka vähemalt 55 C) ja muul ajal hoida üldse välja lülitatuna. Need bakterid ei hakka seal elama tundide jooksul vaid suurusjärgus ööpäevaga.
Katlakivi tekkimise suhtes ma päris kindel ei ole milline moodus on parim. Olen ka kuulnud, et kõrgema temperatuuri puhul tekib katlakivi rohkem, aga kas see ikka nii on ja kas vahe on suur? Tean seda, et katlakivi tekib ühest veest ühe korra. Kui vees olevad soolad on katlakivina juba ladestunud, siis seda enam sellest veest juurde ei teki. Äkki tekib see katlakivi juba näit 45 C juures ära, sest küttekeha on vee temperatuurist tunduvalt kuumem (katlakivi tekibki küttekeha külge). Sel juhul oleks kasulik hoida vee temperatuuri võimalikult kõrgel, sest siis on vee tarbimine koguseliselt kõige väiksem (nö. väga vähe uut vett läheb boilerisse juurde, millest jälle katlakivi tekib. Kui tarbid 45 C vett 2 m3 kuus, siis 90 c vett tarbiksid 1 m3.)

Soovitus boileri ostmisel.
Osad boilerite küttekehad on sellised, kus veega kokku puutuvad kuumad pinnad on nö. spiraalid: http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_4324644.jpg
Osadel boileritel on nö. keraamiline küttekeha ja see küttekeha ei asu otse vees, vaid toru sees. http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_15171915.jpg Sel juhul katlakivi tekib selle küttekeha ümbritseva toru pinnale. Toru pinda on katlakivist tunduvalt parem puhastada kui neid spiraale, mille vahed kõik lähevad katlakivi täis.

[Muudetud: 22.11.2013 Veix]

[Muudetud: 22.11.2013 Veix]