Tsau

Kuidas läheb? Mõtlesin sellele, et meil siin hakkab aasta lõppema ning foorumi elu on nagu on. Erilist suunda ei ole ning vb pole vajagi. Ise postitan valdavalt raua alamisse, kui seal midagi meelepärast on. Asi millest natuke puudust tunnen küll, on mingid arutlused mingitel päevakajalistel teemadel, mille kvaliteedilävi oleks tiba kõrgem, kui seda suudab pakkuda Delfi kommentaarium, kust hoian eemale nagu katkust. Sellest lähtuvalt tuli ka mõte uurida, et mida rahvas arvaks, kui üldise loba alla tekiks alafoorum ülalnimetatud pealkirjaga ning selle sisuks oleks igasugused uudised, mis kellelegi on silma jäänud ning mis kellegi arvates võiksid pälvida mingi arutluse nö avalikus ruumis. Ma paneks nad eraldi alamisse, kuna on õrn lootus, et äkki sealne keskmine teema - uudis ikkagi ju - on ehk üldisest lobast natuke etem ning vahest koguni informeeriva iseloomuga.

Mis arvate?

... kurja, tegelt tahtsin arutaleda juba ka selle uudise üle:
http://publik.delfi.ee/news/kino/piinlik-hetk-eesti-mangus-kohatu-s...

...ei hakka enda arvamust ette avaldama...

[Muudetud: 26.12.2013 aeron]

Üritus foorumit jälle käima lüüa igati teretulnud, aga ei tule vast midagi välja sest. Pole enam see, mis ta kunagi oli. If you know what I mean.

Heh, ise juhtusin nägema seda saadet telkust. Mis seal valesti on, kui õigeti vastata? Sest tõepoolest kuulutati Eesti juudivabaks. "Estland ist judenfrei" siin mõnes seltskonnas sama kuulus väljend nagu "Arbeit macht frei".

Iga väikse asjapeale lööb mingi moraalikurat inimesele nagu kuvaldaga mööda kuplungi ja ongi valmis. Mis inimestel viga on? Võibolla mul on hoopis midagi viga, dno.

[Muudetud: 27.12.2013 kurjajuur]

Tegelt on aeroni idee hea, kuid jah, siin on keeruline nüüdsel ajal mingit rongi liikuma saada. Vedureid on vähe ja needki toituvad nüüd biomassist, mitte lehkavast kütusest.

Aga see saade oli naljakas. Mõtle, rahvusringhäälingu telemängus siuke küsimus. Ja mis siis? Nagu juudid või kommud oleks mingi püha lehm, kelle pihta tuleb visata vaid lilleõisi ja vikerkaari. Aga tegu oli puhta ajaloolise faktiga, siinne kants ju kuulutati reaalselt juudivabaks. Samamoodi on ka ajalooline fakt, et soldat tuli ja tõmbas läbi kõik, mis liikus ja seejärel paigutas sellele oma soolestiku ülejäägid otsa. Need on faktid, mitte mingi meinstriim-meedia vms jubedike toodetud luul.
(võin nõustuda, et äkki jõulupühade-saade võiks veidi teisi küsimusi saates esitada. olgu kuidas on, pühad, nagu jõulud on, võiks kasvõi teha nägu, et inimesed on ilusad ja head ja et me armastame üksteist)

"...et avalik-õiguslik televisioon tekitab pühade ajal eetris rahvuslikult nii tundliku ja ebakorrektse situatsiooni. "

Pullikaka!

Hakkame valikuliselt ajaloost rääkima? Kui nii oli, siis oli.
Igatsugu kiriku ja usupläga tuleb meie "avalik-õiguslikust" televisioonist söögi alla ja söögi peale. Kitlitega isakesed ajavad jaburusi suust välja, selja taga naeltega risti külge löödud kuju. Vastik, vastik, vastik!

Kirik pidavat ju riigist lahus olema? Miks siis ma pean riiklikust telekanalist seda saasta vaatama?

Mehed, teete pühade ajal silma märjaks siin rõõmust.
Ma juba mõtlesin, et ma olen ainuke kellele need näkased sensitiivid ajudele käivad.
Kuidas saab ajalooline fakt piinlikust valmistada on ikka täiesti adumatu, aga loomulikult - nagu Kermit mainis - natuke läbimõeldumad küsimused võiksid küll olla selleistel puhkudel...
Oleks tahtnud talt küsida, et mis teeme siis - mõtleme mingi teise vähem piinliku loo välja selle asemele? Seda ta ju pmt tegi... kuidas me siis eristume teistest ajaloo ümberkirjutajatest?

[Muudetud: 27.12.2013 aeron]

Ma ei tea, kas minu õiguste pagasis oleks uue alamfoorumi loomine - aga ma kaldun arvama, et sellest poleks palju tolku niikuinii. Liiklus on niigi piisavalt hõre, uued teemad ronivad nn kuumadesse teemadesse - kes viimati sirvis foorumit alamfoorumite kaupa?
Mitte miski ei takista päevakajalistel teemadel ka üldise loba osakonnas sõna võtta; hea pealkiri ja teema garanteerivad diskussiooni nii või teisiti.
Tõsi, minu arvamusi saab alati põhjendatud argumentidega kallutada
--
Ajaloost ja "piinlikust küsimusest".

Ma ise nimetatud saadet ei vaadanud, aga kahju hakkab, et inimesed jällegi ei julge mingi müstilise poliitkorrektsuse tõttu ühte või teist öelda. Võiks aru saada, kui taunitaks puhast propagandat ja kellegi või millegi ühepoolset ülistamist - aga ajalooline fakt lihtsalt maha vaikida... Aasta on meil mis, hakkab (jälle) 1984 saama või? Põhja-Koreas on ta seda pidevalt, nende tõe ministeerium redigeeris hiljuti kõik väljaanded tagantjärele ümber, kustutades jäljed ebasoovitavast isikust.
--
Kirikust (ja sellega seotud jõuluilast) ei taha üldse rääkida. Ma ei tea kas ma olen erand või kasvasin lapsena imelikus linnakeses, aga ei mina mäleta vene ajast mingit salaja kirkus käimist ega pimendatud akende taga harraste jõulute pidamist. Vanaema kuulas saksa raadiost jõululaule küll, aga kingid, pidu ja muu möll olid ikka aastavahetuse peale rihitud. Kuusk sai poliitilise korrektsuse huvides ka tavaliselt peale 24dat toodud - tol ajal oli see poliitkorrektsus lihtsalt tervislik. (Mu lapsepõlvekodus siiamaani pliiditruubi sees kuuliaugud, mis küll vähe varasemast kui minu ajast pärit on.)
--
Soldatil ja soldatil oli vahe. Vanavanemate mälestuste alusel:
Vene soldat tuli, lõi jalaga ukse lahti, suunas relva toasistujatele ja nõudis süüa.
Saksa soldat tuli, pani püssi maha, koputas uksele ja kui lahti tehti, küsis viisakalt midagi tahedamat hamba all ja kui anti, jagas pererahvale veel seljakotist odavat šokolaadi ka.
Arusaadavalt esines ka teistsugust käitumist mõlemal poole, lihtsalt sedapidi asjad olid meelde jäänud.

[Muudetud: 27.12.2013 DonQ]

Minu meelest kõige piinlikum kogu selle asja juures on see, et antud inimene peaks olema täielikult erapooletu ja ei tohiks omada subjektiivset arvamust faktide kohta. Kuidas siis ette loetavatesse uudistesse peaks suhtuma, kui võibolla ebameeldivaid üritaks vältida?

Natuke julm ehk, kuid minu arvamus.

Kuidas see nüüd oligi, mida rõõmus ja suur vennasrahvas meil hiljuti teatas... et kommunismi ja selle negatiivses valguses kritiseerimine ja halvustamine tahetakse muuta kriminaalkaristuse alla kuuluvaks teoks. Midagi sellist käis ka küüditamistest ja tapmistest rääkimise kohta. Ja samal ajal räägitakse inimõigustest (Snowden). Sh ka homode-teema. Kes viitsib end sealse poliitikaga ja toimuvaga kursis hoida, siis võib üsna kurjaks ajada. Et milline silmakirjalikkus ja...

Ka mina mäletan vanaema juttusid sellest, kuidas tulid saksa väed ja millises vaimus tuli vene sõdur. Jube on märgata, et rahvuspõhine mentaliteet pole selles osas muutunud. Saksa rahvas on eurooplane. Vene rahvas aga kuulub endiselt sinna, kus alles alustatakse arenemisega. Väga pikk tee on neil ees.

mul vanad nii kolõmal kui magadanis
kellegeli ei tulnud juudid või teised rahvused meelde
oli lihtsalt vaja ellu jääda
ise koola poolsaarega tutvust teinud
80 prossa olid endised vangid
ja minu vanavanemate ja vanemate väljasaatmine toimus ju rahu ajal,aastatel1941-1949
huvitav on loomulikult see kuidas siiajäänud kadalipust läbi pääsesid

ma viskasin ka Delfi kommidele pilgu peale
Ummelas võiks oma kõhuga minna sinna kuhu ta kommis,nimellt kogunemis kohta 24h jooksul

Kui eetiline või moraalselt õige oleks tänapäeval, nüüdsel ajal, mil saab möödunud aegadele tagasi vaadata, anda hinnangut sellele, mis oleks võinud olla rahvale kasulik? Ses suhtes, et tapeti süstemaatiliselt inimesi mõlemal pool. Kumma nime all rohkem või vähem, see pole ju tegelikult oluline. Kas see, kui tapetakse kellegi käsul 100 või 1000 inimest, teeb ühest suurema sadisti kui teisest?

Eetiline või moraalselt õige oleks tänapäeval lõpetada see nõiajaht ja näpuga perses urgitsemine ning lihtsalt tunnistada ajalugu ja tema fakte. Tamla vingerdamine oli rumalus. Me kõik vastutame enda tegude eest, milleks peaksime endale tuhka pähe raputama võõraste tegude pärast? Üleüldse jääb imelikult kõlama see holokaustivärk oma 6 miljoni ohvriga. Kas ülejäänud 50 miljonit olid jooksvad kulud, mis ei ole olulised? Ainult see 6 miljonit on tähtis? Asjadest peaks siiski rääkima nagu nad on, jättes kõrvale emotsioonid ja hirmud "mida meist küll arvatakse".

[Muudetud: 28.12.2013 Kraaks]

Lükkaks ühe teema siia veel ülesse ja ootaks teie arvamust, kas Eesti sport hakkab vaikselt välja surema?

http://sport.postimees.ee/2645318/reim-asub-kohtuvoitlusse-noorte-s...

Ei hakka,

Sellel mündil on kaks poolt. Üks on tõepoolest klubide võime rahaliselt hakkama saada kui asi puudutab lapsi, teine pool on aga profisportlase oma. Peatukski pigem sellel teisel poolel.

Ei tea, kuidas mujal, aga oskan jalgpalli näitel rääkida. Stipendiume saavad kõik, kaasarvatud Eesti tippmeeskonna mängijad (Kalju, Levadia, Flora, Sillamäe, Trans) ja poolproffid (Infonet, Kalev, Paide). Mängijatele ei antagi muud võimalust kui saada stippi - vali, kas stipp või mängi a.la tasuta. Kui mängija saab stippi ja sellelt jäävad maksud tasumata, siis mängija on ilma ka kõigest sotsiaalsetest tagatistest (haigekassa, töötutoetused jne).

See aga paneb mängijad omakorda väga ebavõrdsesse positsiooni, sest mängijatel on puudu oma survestamis võimalus (streik jms). See on võimaldanud tekkida ka sellisel olukorral, kus isegi kui mängijal on leping läbi ei saa ta "tasuta" klubi vahetada magu mujal maailmas.

Üks taoline vaidlus stipp vs. töötasu on Riigikohtust läbi käinud. TÜ Rock kossutreener, kes sai stippi vallandati - kuivõrd temal puudusid igasugused võimalused ennast kehtestada läks ta kohtusse ja nõudis, et kohus tunnistaks stippi lepingu töölepinguks - ja nii ka läks. Küsite miks?

Stippi idee on toetada sportlast lisaks muudele summadele, mida sportlane saab ja tasuma peaks selle eest (laagri tasud, teenuste sisseost jne). Töötasu saadakse aga töö eest.

Kui nüüd klubi annab mulle varustuse (töövahendid), ülemuse (treener), trenniajad ja kohad (tööaeg) ja maksab mulle selle eest - kas tegu mitte pole töötasuga?

Märkimisväärne on ka see, et enne kui Jalkaliit hakkas seda "stippimist" propageerima, said mängijad töötasu. Tean seda, sest olin tegevjalgpallur just sellel ajal kui see muutus juhtust. Ja tehti see ka nii, et näed kirjuta poolte kokkuleppe lõpetamise paber alla ja siin on sulle stippi leping, kui nõus ei ole, siis saadeti duublisse, oodati kuni leping läbi ja saadeti minema.

Kokkuvõttes, see mis puudutab noortesporti ja nende treenerit, siis olgu see stipp või tasu, aga mingit maksusoodustust nad võiksid saada. Profiide puhul, kellel on vaja sotsiaalseid tagatisi, tuleb selline asi lõpetada ja kui see lühiajaliselt lööb rahakotti augu, siis pikas perspektiivis on see sportlastele pigem kasulik.

Stipi teema on minu arvates nokk kinni saba lahti. Üheltpoolt võimaldab stipp tuua siia kõrgema tasemega sportlasi, keda muidu ei suudetaks siia tuua, samas ei saa seetõttu võibolla meie omad noorsportlased niipalju võimalusi kuna tulemuste saamiseks tuuakse sisse välismaalt parem mängija. Kui stipp asendatakse palgaga siis uurenevad klubide kulutused märgatavalt. Või siis hoopis vastupidi peavad klubid sama eelarve korral olema kokkuhoidlikumad kuna suur osa eelarvest läheks maksude tasumiseks. Olen nõus et Rocki poolt krooniajal makstud stipp 100k kuus pole stipp vaid see on palk.

Kuskilt poolt vaadates on see praegu maksuameti sundkäik (või provokatsioon või mingi kombinatsioon nendest) selleks, et riik rahastamise põhimõtted üle vaataks.
Samas peaks olema võimalik (vähemalt praegusel juhul) nendest kohtus võitu saada - meil siin on olemas mingid "õigustatud ootuse" põhimõtted, mille alusel ei saa mistahes muutusi (isegi kui need on olemasoleva olukorra seadustele vastavusse viimine) ilma piisava etteteatamisajata läbi viia. Kui juhtub veel leiduma mingi dokument, kus maksuamet on mingis taolises situatsioonis lubanud stipendiumi maksta, siis nad (maksuamet) võivad väga kergesti alla jääda.

Loomulikult on praeguse konflikti aluseks seadustesse sisse kirjutatud (või sisse jäetud) kaksipidi tõlgendamise võimalus. Siiamaani on riik seda tõlgendanud kui võimalust spordi peale mitte eriti raha kulutada; nüüd nad siis avastasid, et järsku saab lisaks kulude puudmisele veel tulusid ka koorida.

Ma ei oska sportlaste koha pealt kommenteerida, aga vähemalt treeneri töö on töö nagu iga teinegi ja selle eest saadav tasu on seega töötasu. Sportlase tegemisi saab tõenäoliselt osadeks jagada - mingi pool on lepinguline töötasu ja mingi osa saaks olla stipendium.

Tehku nagu vene ajal - võtku sportlased sõjaväkke ja katku kulud kaitse-eelarvest. Sellega meil ei tohiks suuri probleeme olla, või mis?

Too viimane natuke just kui eeldaks sõjavahendite ümber hindamist.
Vene ajal oli propaganda väga oluline ning sportalsed oli üks vahend seal arsenalis. Täna meie riik sellisel kujul sportlasi/propagandat ei rakenda... huvitav mõte sellegi poolest.

Olen ise suur spordi sõber ja kahtlemata ei pea spordi doteerimist vähe oluliseks, aga mul on tunne, et enamikule on see nii vähe oluline teema, et ta ei pruugi püsida nii kaua avaliku huvi all, et sealt mingi normaalne otus tuleks. Huvi raugeb, meedia torgi, kuluaarides tehakse mingi nõme otsus... nagu meil need asjad käivad.

Ilmselt avalik huvi toimub ringis: Suurvõislused - meie sportlased esinevad mannetult, medaleid ei tule. Tekib küsimus milles probleem. Rahvas muutub rahutuks. Mõni poliitik astub mõne spordiorganisatsiooni etteotsa. Lubab tuua suured rahad. --- Toimub mingi liikumine, avalik huvi raugem kuna suurvõistluste halvad tulemused unustatakse ära. Poliitikute aktiivsus vaibub. ---- Läheb veel mõnda aega mööda. Keegi pole enam midagi teinud et muutused toimuks. Rahastamine on lakanud. LÄhenevad suurvõistlused. ---- Uued suurvõistlused kus Rehemaa on järjekordselt noor suusalootus. Medali toob kanter ja teised jooksevad lati alt läbi. Ring hakkab otsast peale.*


* Tegu on väljamõeldisega ja ei pruugi ühtida tegelikkusega.

No see kaitsekulude jutt ei olnud päris tõsise soovitusena mõeldud, ehkki mõned sportlased meil vist sõjaväe ridades esinevad ka. Muide, sport on propaganda pea kõikides riikides; nõu'deliidus oli see kosmose- ja teadusevaldkonna kõrval lihtsalt üks väheseid rahvusvahelisi väljundeid ja seega kõrgema prioriteediga.

Võta võrdluseks kasvõi praegune Kasahstan - ega nad ilmaasjata oma sportlasi ja nende abijõude (Veerpalu) üle ei kulda; neil on olümpialt kulda vaja paljuski propaganda mõttes. Neil vaesekestel pole vist üldse mingit erilist rahvusvahelist väljundit.

Mis spordi (eriti noortespordi, kuhu sponsorlepingud eriti ei ulatu) doteerimisse puutub, siis loomulikult peaks seda rohkem olema.
Spordisüsteemi töötasud peaksid maksusoodustuste alla käima kindlasti - niikuinii riik ise seda raha annab, miks ta peab sealt veel poole tagasi võtma.
Stipendiumi maksmine võiks olla korralikult reglementeeritud, seda peaks ilmselt just lootustandvatele noortele rakendama - nende puhul ei saa minu arust töötasust rääkida.
"Tulemustasu" (preemiad suurvõistluste tulemuste eest) võiks ka paremini paigas olla.

Kust paganast seda raha võtta - pole kahjuks aimugi.

Laenuraha kasutamine maksab millalgi valusasti kätte; maksusüsteemi reformida ka nagu ei tohiks (eraisikutega seotud maksud on niigi suured; kui firmadele ka makse juurde panna, siis lähevad nad siit üldse minema või surevad välja); riigifirmade peedistamise maksab jällegi eraisik kinni - kas peab ikka ja jälle aktsiise tõstma - aga palju seegi aitab... Pankade natsionaliseerimine ei tule ka kõne alla

Minu arvamus on selline, et kuniks pole spordikoole (nagu vene ajal ja 90-ndatel) ennistatud, puudub riigil õigus ja kontroll noortespordi üle. Hetkel on ainult Audentes, kuid see on juba pigem edasijõudnutele.

Minu arvates stipendiumide ja muude alternatiivide kasutamine suurendab ainult korr****iooni ning tegelikust probleemist kõrvale juhtimist.

Noorte sport, kui selline, on täielikult fanaatikute rida praegu. Kui poleks nii palju teravas tipus võistlevaid sportlasi, oleks sport kui selline juba ammuilma ära unustatud Eestis.