OT@Kermit: J. Verne oligi oma ajast ees - ta kirjeldas elektriga töötavaid allvelaevu, inimese jõudmist Kuule, energia saamist sisepõlemismootoritest jpm... juba üle-eelmisel sajandil
Samuti vesiniku lõhustamisest (õigemini reageerimisest hapnikuga), et saada energiaallikat.
[Muudetud: 23.2.2011 DazBoot]
u call me freak, cuz ay'em different...
... i call u freaks, cuz ya' all look same!
OT@Kermit: J. Verne oligi oma ajast ees - ta kirjeldas elektriga töötavaid allvelaevu, inimese jõudmist Kuule, energia saamist sisepõlemismootoritest jpm... juba üle-eelmisel sajandil
Samuti vesiniku lõhustamisest (õigemini reageerimisest hapnikuga), et saada energiaallikat.
[Muudetud: 23.2.2011 DazBoot]
Novot, seal filmis oli ka kummaliselt palju n-ö "teadusmomente". Nt see, kuidas professor rääkis vajalikust varustusest, mille hulka kuulus kiviaegne taskulamp, mida sai vändaga laadida, kuid mis soola sisse kukkudes katki läks(induktsiooni teema). Siis hingamismasin ehk õhuballoon, mida sai kasutada hõreda õhuga kohtades. Ja kui avastati, et lampe polegi vaja, toodi teemaks jaanimardikate keemiline reaktsioon.
Ma pole küll nii vanu filme palju vaadanud, kuid nad on suhteliselt talutavalt tehtud. Päris nii pole, et vahukomm muutub kosmoses megamonstrumiks või muud säärast :D
--e
Pikemat juttu ootab
Ed Gein
Frailty
Le Dernier Combat
Amores Perros
See on väga ebatavaline nähtus, kui ma viitsin hankida filmi, mis ei ole inglise-või eestikeelne. Õnneks on IMDb filmisoovitused teinekord sellised, et plot summary tekitab sügavama huvi ja film saab "kollase tule". Teatud juhtudel ma isegi ignoreerin reitingut või n-ö kasulikumaks nimetatud arvustust. Maitse on kõigil individuaalne ja tihti ei ühti minu maitsega.
Amores Perros tekitas huvi seetõttu, et (siiski-siiski) reiting oli kõrge ja tutvustus süvendas huvi. Asjaolu, et saadaval on ka kodumaises keeles tõlkefail, siis ära ma ta ka vaatasin. Varasem kokkupuude hispaaniakeelsete filmidega puudus. Siinkohal ei lähe arvesse K2 ja TV3 tacode seebid.
Filmi autor on loonud teema, kus kolme tegelastegrupi teed ristuvad ühes avariis. Ma ei oska tuua head näidet, millega seda filmi võrrelda. See-selleks. Film oli huvitav minu meelest näitlejaid jälgides. Filmi vaadates sa justkui vaatasid reaalseid inimesi, mitte filminäitlejaid. Ja see oli väga huvitav ja nauditav. Pikemat spoilerdust teha ei tahaks. Pikemat juttu võib küsida läbi u2u või #konnatiik kanalist.
Ära mainiks ka saundträki. Ka see oli mulle midagi uut
Oli kuidagi vahele jäänud selle vaatamine, vaatasin lõpuks ära ja meeldis. Tuleb nõustuda imdb üldise hinnanguga (8/10). Lõpp oli natukene nõrk minu arust, aga muidu kõva (y)
Pea kõik filmid kus DiCaprio viimase 10 aasta jooksul on mänginud, on väga hästi peale läinud.
The Next Three Days - 8/10
Väga positiivne filmikogemus. Film üpriski pikk, 2h13min, aga ei saa kuidagi kurta, et oleks venitatud. Selline 50:50 lõpuga hollywoodi filmi kohta - head "pahad" võitsid.
selle viimase kohta nii palju, et endale erilist muljet ei jätnud. ta oli küll teistmoodi tavalisest hollywoodi värgist jah, aga kuidagi lahjavõitu. tore, et filmis ei läinud peategelasel kõik alati nii perfektselt, kui tavaliselt kipub kulgema, aga jah. ise annaks mingi 6/10
Sai vaadaatud filmi "Tomorrow, When the War Began".
Film meeldis, sest assotsieerus ühe mu enda sarnase kogemusega (nii/naa). Nimelt- film räägib noortest, kes lähevad nädalavahetuseks loodusesse aega veetma. Tripilt koju naastes avastavad nad, et sõda on käimas. Edasi ei hakka jutustama. Tegelikult leian et selle filmi oleks saanud ka natuke parema sü˛eega teha, kuid selline ta on. 7/10 tuleb minu poolt.
Ja minu väike seiklus ka siis. Peale pronkssõduri ööd (mitu päeva oli sellest möödas juba) sõitsime koos tüdruksõbraga Tartust Tallinna, et linna teises otsas tööasju ajada natuke. Asjad aetud, hakkasime tagasi sõitma ja käisime Ülemiste keskusest läbi. Terve pood oli täis venelasi, kes olid selgelt täiesti võõras keskkonnas (mitte nagu eesti-venelased) ja eesti keelt ei õnnestunud kuskilt kuulda. Suht sürr kogemus. Igaljuhul hakkasime sealt siis Tartu poole sõitma, kui tekkis mõte mõnest tanklast läbi hüpata ja õhtuks õlled võtta. Esimesest tanklast eitava vastuse saanuna, ei heitnud veel meelt, kuna olime veel Harjumaal ja eeldasin et rahutuste pärast on keeld täitsa OK. Kuid jõudes Mäo ristile, sain ka sealt eitava vastus. Kusjuures peale auto parkimist ja tanklasse sisenemist tuli minuga koos paar noort tanklasse kaasa (see oli lõuna poole sõites igas tanklas nii lõpuks). Siis läks juba natuke kõhedaks. Kuna automakk raadiot ei mänginud ja midagi toimuvast ei teadnud, mõtlesime tüdrukuga, et mine sa tea, mis Eestis paari tunniga juhtunud on nüüd... Kokkuvõttes midagi ei juhtunud, peale kaine õhtu, kuid suht sürr kogemus oli küll.
Ma pole veel täpsemalt tausta uurinud, kuid väidetavalt on säärast eksperimenti ka reaalselt korraldatud nime all "Stanford Prison Experiment" aastal 1971. Filmis oli teadlaste grupp, kes pakkus 4000 saksa raha inimestele, kes olid nõus võtma osa teaduslikust katsest. Testiti erinevaid inimfaktoreid nagu psüühilised ja vaimsed võimed ning määrati grupp kaheks. Kontrollijad ja kontrollitavad, ehk tekitati reaalne valngasimulatsioon. Katse pidi kestma kaks nädalat. Selle aja jooksul salvestati kogu eksperiment. Asja eesmärk oli jälgida inimeste loomust ja käitumist teatud situatsioonis.
Üldiselt oli film huvitav. Tüüpiliselt saksa filmidele läks teema ilma pikema jura ja eelloota käima
Filmi peategelaseks on Mr. Books, edukas ja mainekas firma juht, kellel on pahaloomuline sõltuvus. Nimelt käib härra sõltlaste rühmas lootuses hoida kontrolli all enda vajadust mõrvata. Minu jaoks oli huvitav idee, et tegelasel oli pärilik sõltuvus tapmisest. Alguses ma ei mõistnud, miks on tal kaaslane, kellega vestlused ei olnud märgatavad teistele isikutele. Selgus, et tegu on alter-ego tüüpi tegelasega, kes oli tapahimuline. Ja nii see film siis algas ja kulges, võitluses tungiga keegi mättasse lüüa. Kusjuures herr Brooks ei olnud sellega sugugi rahul...
Sai vaadaatud filmi "Tomorrow, When the War Began".
Film meeldis, sest assotsieerus ühe mu enda sarnase kogemusega (nii/naa). Nimelt- film räägib noortest, kes lähevad nädalavahetuseks loodusesse aega veetma. Tripilt koju naastes avastavad nad, et sõda on käimas. Edasi ei hakka jutustama. Tegelikult leian et selle filmi oleks saanud ka natuke parema sü˛eega teha, kuid selline ta on. 7/10 tuleb minu poolt.
Film tekitas minuski huvi ja eile õdakul sai see ära vaadatud. Film oli üllatavalt meeldiv. Mul on suurem osa kogemusi noortefilmidega, kus bande 20-ringis klemme jaurab, suht madalate hinnetega. See oleks küllap samuti nigel olnud, kuid teema oli huvitavalt üles ehitatud.
Annaksin filmile lausa 8 punni, kui poleks olnud sellist lõppu nagu oli. Mitte, et oleks sitasti tehtud, vaid see jäi ju täiesti katkiseks. Kogu film oleks olnud justkui sarja pilootosa. Üldjuhul on sarjade pilootosad 2x45min pikad, ehk umbes tavalise poolteisttunni pikkused.
Paar head lugu jäid taustamuusikast ka kõlama, millele ajan varsti päkad silma
Hinne 7/10
--e2--
Heh, seoses viimase filmiga... tegu on filmiga, mis based on novel. Igatahes, filmile on tulemas veel kaks osa/filmi. Wiki andmeil on järgmist osa oodata 11. aprillil. Niiet, on mida oodata
Esimene oli väga hea vaatamine. Kui selle kohta võis öelda, et eriefektid olid head, siis 2008. aasta üllitis polnud küll tasemel. Kuigi CGI abil võiks nagu mingile möödunud sajandi keskpaigas vändatud filmile ära teha, aga sel juhul polnud küll sellisest asjast haisugi. Efektid olid paras jura. Muidugi filmid olid väga erinevad - kui vanem oli lihtsalt raamatu filmiversioon, siis uuema aluseks oli uskumus sellesse, et Verne kirjutas tõde. Mõni sarnane seiks siiski jagus filmide peale ja paar korda võttis muigele uuem film. Eks ta üks paras käkk oli lõppkokkuvõttes.
Vanemale 8/10.
Uuemale 3/10 huumori ja kena naisosalise eest.
|ViimaneFM| Aim with the hand, shoot with the mind, kill with a heart like arctic ice.
Ühel õdakul oli konnal olla igav. Ikka väga igav oli. Siis ta guugeldas mingeid filme. Leidis vaid tundide viisi seda, millest selge või vinklis pilk juba oli üle kamminud. See ei erutanud. Tuli välja mõelda mingi muu teema. Siis tekkis "kass", mis muutus suht häirivaks. Aga õnneks juutuub ja lollused aitasid hädast välja. Ja siis tuli suur ilmaime, leidsin hea asja. Dirty Harry filmis! Õite äge puuk. Peategusid teeb seal Clint Eastwood, kelle nime peale teeb keskmine ameeriklane ühe kukerpalli(rohkemaks pole täis kõhuga jaksu) ja räuskab "möirat-möirat!".
Igatahes, Dirty Harry on tegelane, kes võiks istuda ühel riiulil Surmarelva ja Visa Hinge lõngustega. In my retarded opinion, Harry on neist kõikidest kaliibri jagu üle. On mõned näitlejad, kes on sama ägedad ja põnevad, kuid tee ääres vedelev tühi plastpudel. Ajulontruslus! Hea näide on üks film, kus mängis Mark Wahlberg, The Happening (2008). Totalne bullcrappus! Igatahes see film sakkis!
Igatahes, Harry vastu ei saanud keegi! Lisaks teda ja tema relva kardeti! See 44-kaliibriline tukk niitis maha absoluutselt KÕIK kurikaelad! Nagu oli purustamatust terasest Darry relv, olid ka härra närvid. Tüüpiline situatsioon, kus kurikael on võtnud seljatagant haardesse naise ja suunanud tera/pära viimase kõrile, siis Harry sihikut see EI kottinud! HARRY VAJUTAS PÄÄSTIKULE JA TABAS OTSE PÄHE!!! Ja oligi elektrivool pahalase kerest välja lastud
Kokku on filme 5, mida loetakse Dirty Harry filmide sekka. Kõik on nad head, kui mitte arvestada viimast, mis nii äge polnud. See on minu subjektiivne ja täiesti allaarvestust maitse, kuid mulle ei meeldi, et 80ndate mendifilmidesse toodi sidekick tegelastena mingid martial arts tüübid, kes reeglina pärinesid Aasia väikekülast, oskasid kakelda, omasid mingeid eriti deepi alatooniga tatoveeringuid ja noh, nägid suht nerdsid välja. Naisi nad kindlalt ei saanud, sest naiste jaoks neil lihtsalt aega nappis. See on ka hea, sest selle võrra oli peategelasel aega enda eraasju ajada.
Käisin siis vaatamas Naistepäeva puhul Puustusmaa uut filmi.
(üksinda, kudrutajate seas.... forever alone)
Ja kui kõrval oleva suure ninaga naise kes väga häälekalt popkorni sõi. (tõsiselt häälekalt mälus..kui ma oleks nahkhiir siis ma oleks ära kuulnud, et tal oli suus kolm hambaauku, plomm ja kurk on kannatada saanud ja marraskil, pikliku eseme liiga jõulisest kurku toppimisest)
Film mulle meeldi, ta oli piisavalt absurdne samas realistlik. Mait Malmsten oleks, kui poleks siia banaani vabariiki sündinud, oleks arvatavasti maailmakuulus näitleja, Tõnu Kargust rääkimata. Super näitlejad.
Mulle meeldis, et oli hästi palju detaile.. ja, et lavastaja oli näitlejatega tööd teinud. polnud sellist tegemata jätmist naguq Eesti filmile kohane. kõik oli paigas ja toimis.
Nägin sellist teretulnud asja naguq statistid.
Ehk siis võtame näiteks haigla stseeni: Elu käis, patsiendid liikusid, med õed tegid oma tööd, arstid tegid tööd. Nüüd toome võrdluseks näiteks Kelgukoerte haiglastseeni: Kõsta, Post, Mart, Nuttev med õde ja osakond on tühi. KESET PÄEVA! Sellises vaikuses võib keegi palatis ära surra.
Ühesõnaga mulle meeldis.
Ta polnud küll naguq perfektne film... ja kindlasti mitte väärtfilm ja võibolla stsenaarium oli tsipa nõrk...
Kuid, raisk, see on üks näide milline üks film peaks välja nägema...
Filmi tegijad Eestis.... pange tähele ja õppige...
Tüüpilised 90ndate aktsioonifilmid on üldjuhul suht saasta järelmaiguga. Hard Rain pole erand. Täna siis sattusin seda vaatama. Kui film algas ja üle ekraani liikusid kirjad, siis esimene ehmatusehetk saabus Morgan Freemani järel. Väga lühikest aega hiljem ehmusin sügavalt Christian Slateri peale.
Film kujutab siis kahe pangaauto turvamehe tööõhtut, kus nende kanda on kolm miljonit dollarit linnast välja. Nimelt kimbutab seda väikelinna tugevamaks muutuv vihmasadu, mis filmi jooksul muutub lausa naeruväärseks. Hetkega tõuseb vesi meetreid ja tagatipuks laguneb maha linna kaitsev tamm. Ma ei räägi muudest küsitavustest filmi jooksul, kuid mul tekkis lõputiitrite ajaks tunne, et ligi sada minutit mu eriti väärtuslikku eluaega on just rikutud ja maha visatud.
Müstilise ja kurja udu filmidega pole ma väga kursis, kuid The Mist (2007) on ehk kõige sarnasem idee poolest. Ehk isegi pakuks seda remake filmiks. Kuigi teemad on väga sarnased, siis pole IMDb filmide soovitustes kumbki film omavahel seotud.
Üle väikse rannikulinna vajub kummaline udu, mida inimesed näeks justkui kord elu jooksul...
Film oli iseenesest väga väheseid emotsioone tekitav. Üpris kuiv ekraani vahtimine... Aga kes või mis need tüübid olid, see jäigi selgusetuks.
Tihti ma ei viitsi süveneda teatud tüüpi filmidesse. Cloverfield on 2008. aasta film, kuid vaatamiseni jõudsin alles hiljuti. Ja noh, vaatama ajas vist põhjus, et suurem osa hangitud filmidest oli läbi kammitud ja uusi eriti polnud... Igatahes, film on kujutatud tavalisele VHS-kassetile, mida filmisid siis asjaosalised. Kuulujuttude põhjal ütleks, et mingil määral oli sarnasus Blairwitchi nõiafilmiga. Ses suhtes, et "leiti kaamera, mille film paljastab miskit üliuskumatut" oleks see ühisjoon. Noh, loomulikult sellega väga hakkama ei saadud. Ikkagi oli neid n-ö kolmandas vaates hetki, mis vist mingil ulmelisel moel märkamata jäid filmitegijal.
Aga sisulise kvaliteedi poolest oli film suuresti ületanud oma eelnevaid varasemaid ja tulevasi katastroofifilme. Ses suhtes, et filmi eriefektid olid tasemel. Kõik oli jäetud küll lihtsasse tooni, kuid ei mindud ülepingutamise teed. Koletised tegid koledat häält ja nägid ka välja suht "õudsad". Samas hoidsid nad end suht tahaplaanile ja suuremad vigurid jõudsid kätte filmi lõpuks. Näitlejad olid tüüpilised noornäitlejad oma tavapäraste sisutühjade repliikide ja käitumismudelitega. Ses suhtes enam filmid väga ei üllatagi. Näitlemine üldiselt on muutumas läänest tulevate filmide puhul koletuks jamaks. Kirjutatakse ju, kuidas näitlejad käivad mainekates USA filmikoolides näitlemist õppimas ja mida kõike veel. Kuid 80% nende repliikidest koosneb virilal näol teatamisest "we are gonna be ok" või "you can make it, baby".
Seltskond meditsiinitudengeid püüab teostada eksperimenti, millega tahetakse saada vastus ühele maailma suurimale küsimusele - mis juhtub inimese peas, kui ta sureb. Härra Nelson(Sutherland) on kogu tralli eestvedaja ning idee autor. Kusjuures seda rõhutab ta päris mitu korda selliselt, et ei jää kahtlustki tema kuulsuseihas...
Kaasajooksikuteks on doktor Rachel Mannus, keda mängib J. Roberts. Ta võib ju olla väga hea näitleja, kuid filmi on ta suht madalakvaliteediliselt istutatud. Lisaks oli veel Värinate staar Kevin Bacon, kes kehastas ühte tujukat kuid asjalikku arstitudengit.
Seni, kui film keskendus kõigele muule peale meditsiiniliste faktide, oli kõik ok. Aga nagu ikka, film tuleb ära solkida mingi jamaga. Lühidalt tehti selgeks, kuidas asi teha. Esiteks aetakse kehatemperatuur alla, süstitakse keemiat, mis peatab südame töö. Seejärel "katsealune" lastakse teispoolsusesse kammima. Härra Sutherland oli "surnud" umbes minuti kanti, kui kokkuleppe kohaselt tema kaaslased ta jälle ellu äratavad. Sealkohal tekkis järjekordne suur loogikaviga. Filmis käivitatakse süda elektrishokiga. Tegelikult on nii, et "sirget joont" elektriga tööle enam ei saa. Mingi "vool" peab siiski sees olema, mida nimet arütmiaks. Uuesti käivitamiseks on vajalik südamemassaa˛ ja vastavad ravimid.
Igatahes toodi herr Nelson tagasi, ning läks lahti kraaklemine, kes järgmisena kauem suudab olla. Seal kohas oli minul suurim wtf, sest see pole ju oksion! "Ma olen 2 minutit... aga mina olen 2.10... mina olen 2.30... MINA olen 2.50...MINA OLEN 5 MINTSA!". Noh, ja nii oligi. Täiesti teemaväline oli hapnikupuudus ajus, mille tagajärg on "i can count to potatoe, deeerp" või surm. Ja muidugi polnud see kõik. Ka armastusromaan oli vaja teemasse tuua.
Üldkokkuvõttes oli huvitava ideega film. Siiski, kõik, mis sügavamasse sisusse puutub, siis see oli ikka ulme küll.
Filmi alguses ilmusid ekraanile kirjad, milles teatati, et film põhineb reaalsetel sündmustel. Tekitas suuremat huvi ja peletas und(mulle mõjub see alati). Üldjoontes oli tegu tüüpilise "põgenevate noortefilmiga", mis sarnanes liigagi suures osas Wrong Turniga. Seltskond muidugi oli tavapärastest noortkatest erinev - kokku kolm inimest, kelledest vaid üks oli mees. Äge, kaks beibet ja dude, kes ühte nillis ja esimese päeva õhtuks ta kätte ka sai. Film muutus veidi põnevamaks, kui rännuliste auto enam ei käivitanud ja appi tuli kohalik maarott end puksiiriga. Pakkus see neile siis enda abi, mis kerge kõhklusega vastu võeti. Hiljem läks teema mööda tüüpilist põgenemise-frantsiisi, kus peategelased olid kuuri kinni pandud(eraldi) ja algas põgenemine. Imo pole see spoilerdamine, kui ütlen, et maha koksatud(tegelt sai üks beib püssi enda kätte ja kihutas kuuli kurjami pea suunas tabades kaela; onu kukkus kokku) härra ärkas ühel hetkel igati jõulisena üles ja asus vastupanu osutama...
Algus oli teistsugune, lõpp oli teistsugune ja graafika oli teistsugune. Muidu enamvähem täpselt sama, mis TRON.
Aga sellegipoolest 6/10, sest muusika ja muud heliefektid olid tasemel, kuigi mõni oli vist pärit mingist varasemast filmist.
|ViimaneFM| Aim with the hand, shoot with the mind, kill with a heart like arctic ice.
Seda filmi asusin vaatama suurte ootustega. Eelnevalt väga reviewdesse ei süvenenud, ning lootsin head filmi. Noh, pettumus oli vaat et ootuspärane. See, mis seal filmis oli, oli suhteliselt igav. Ploti järgi toimus 6 aastat tagasi toimus NASA missiooni lõppfaasis katastroof. Päikesesüsteemi uurima saadetud sond kukkus Maa atmosfääri sisenedes juppideks Kesk-Ameerika(taco-taco il burritos!) kohal. Paraku oli sondiga kaasas ka teatud tüüpi pahalased, kes maal hakkasid enda asja ajama. Koletiste vastu asub USA põhjaosa.
Film ise jutustab kahe tegelase(beib ja dude) trippi Mehhikost koju, põhja. Nii nad selles $800 000 maksnud filmis ringi tuiavad. Eriti miskit huvipakkuvat seal minu jaoks ei juhtunud. Õhustik oli enam-vähem, kuid liiga etteaimatav oli see film.
Lisaks, need monsterid, keda trehvas suht napilt, olid imo suht sarnased filmi Cloverfield elukatega...
Tegu suhteliselt tüüpilise(tüüpilisusest saad aru vaadatest kümneid korduva plotiga filme) 30a taguse aktsioonifilmiga. Eriliseks teeb filmi Clint Eastwood. Seekord on ülesandeks transportida prostituut ühest Vegase kongist Phoenixisse kohtusse tunnistajapinki. Iistvuud kehastas siis seda badass menti, kes selle litsi peab kohale viima. Pole vaja olla mingi Nastja mõistmaks, et see retk saab olema eriti kuuliauklik. Ja nii on! Samas Clint mängibki kõige paremini rolle, kus tuleb olla silmitsi pahadega, kelle hoiakud võivad olla liiga rasked mingi teise supercopi jaoks. Igal juhul soovitan vaadata IMDb treileri ära.
The Gauntlet on omapärane ka seepärast, st seal on kaaslaseks naine. Üldjuhul on Iistvuud tüüp, kes eelistab ringi lasta üksi või siis meeskaaslase seltsis. Igati muhe vaatamine on
Kohalik fooru filmipede soovitas, et Kristen Stewart on ilgelt hea actress, keda kindlasti vaatama peaks. Noh, ma valisin siis filmi välja. Kuna õde tahtis mingit õudukat, siis The Messengers tundus sobilik olema. Tegelikkus on aga hoopis miskit muud. Kui sa oled mingi 10-aastane pädarik ja tattlõug, kes pole elus üle 10 filmi näinud, siis võib see tõesti põnev olla. Paraku minul tekkis aga enne filmi lõppu uni, mis ka suure edu minu üle saavutas. Igatahes, tegu on nii stereotüüpse filmiga, et lihtsalt rõve hakkab. Tüüpilisus seisneb sellest, et on maja, milles toimub mingi paranormaalne aktiivsus. Ja nagu ikka, filmis on mingi väike pädarik, kes seda koletist näeb, alguses teised ei näe. See on see koht, kus püütakse anda mõista, et väiksed lapsed näevad nii paljut üleloomulikku, mida suured inimesed ei näe. Sellega püütakse teemat veelgi deepimaks ajada, kuid see on ammu pikale veninud jutt.
Noh, ja lõpuks siis see koll muutub agaramaks ja tuleb rahvale kallale... Ei midagi uut.
Peategelaste käitumise võiks lausa paberile üles kirjutada mingiks mõistekaardiks. Siinkohal mõtlen seda, et kui plotis on noor beib, kes vastu tahtmist kuhugi igavasse maakolkasse on tiritud, siis leiab ta endale mingi dude, kes järgmises tegevuses on muutunud sidekickiks.
Ja Stewart küll mingit muljet ei jätnud. Siuke elutu junn suht. Vahepeal, teatud stseenides, oli ta nägu eriti lumivalgeks värvitud, For fcucks sake?! Loll film väärib lolli filmi tiitlit.
Eelmine kord siis cam rip ja nüüd hd. Peaks mainima, et film muutus palju paremaks kohe. Praeguste katastroofide taustal täiesti temaatiline film. Ümber jutustama ei hakka, kuna piisavalt popp film. Ja hindeks ehk 5/10.
Btw- Kermit, sa võiks vahelduseks ka mõne hea reitinguga filmi ära vaadata- suht tihti saab siit ideid hankimas käidud, mida vaadata.
edit: krt, ja nüüd tuli meelde, et sellelt samalt leheküljelt sai võetud idee Clowerfield uuesti ära vaadata:D Katastroofifilmidest tõesti parim, kuid ma olen alati rohkem oodanud neist, kui reaalselt pakkuda suudavad- reeglina ikka 2-3 head stseeni ja kõik
Btw- Kermit, sa võiks vahelduseks ka mõne hea reitinguga filmi ära vaadata- suht tihti saab siit ideid hankimas käidud, mida vaadata.
Möh, see kõlas nüüd küll kummaliselt :D Kunagi ma tõesti vaatasin filmi välja vastavalt reitingule. Alla 6p filmid nii naljalt listi ei läinud. Mingil hetkel ma sain aru, et päris nii siiski ei saa. Paljud head filmid jäävad nii vaatamata. Ma pean usaldama enda maitset, mitte lähtuma sadade/tuhandete inimeste keskmisest hindest filmile.
Nüüdsest loen pigem otsustavaks teose lühikirjeldust ja tutvustust. Nii olen leidnud siiski varieeruvat huvipakkuvat filmiloomet
Sai tehtud IMDb filmisoovituste põhjal valim filme, millede seast tõusis enim esile Revolutionary Road ehk Mässajate tänav. Põhirolli mängivad DiCaprio ja Winslet. Oma sisu poolest on film imo tuim. Keskendutakse kahe isiku peresuhetele 50ndate Ameerika väikelinnas. Pereema(Winslet) on koduna kahe lapsega; isa(DiCaprio) on aga enda isa jälgedes astuv kontorirott. Mingil hetkel otsustatakse, et selline elukorraldus ei lase neil teha seda, mida päriselt meeldib. Üldjoontes see ligi kahetunnine film pöörlebki pideva vaidluse ümber. Lisaks püütakse rõhutada seda linnaäärset elukohta, mis üldjoontes peaks väga masendav olema. Näitlejate osas ei saa eriti viriseda. Mõlemad peaosalised on end ammu tõestanud ja tegid ka seda nüüd. Siiski sisuline osa mind väga kaasa ei tõmmanud.
Eks see nii oligi mõeldud tegelikult. Avastasin ka ise imdb hiljuti (õigemini teadsin ka varem, kuid harva sai külastatud), kuna filme tahaks rohkem vaadata, kui siin on arvustusi ja eks päris 1 pallise reitinguga film väga ei meelita ka.
Teemasse ka- vahepeal sai vaadatud ära kõik The Librarian-i osad:
Quest for The Spear (2004):
Return to King Solomon's Mines (2006):
Curse of Judas Chalice (2008):
Neid filme just väga headeks ei hinnata, kuid endale väga meeldisid- tuletasid meelde Indiana Jonesi. Ja selline seiklusfilm, mis fantaasia käima tõmbab, on alati teretulnud. Hindeks annaksin 8,5p kõigile filmidele.
edit: Kermit- kas sa üle 5p üldse enam ei anna filmidele?
edit: Kermit- kas sa üle 5p üldse enam ei anna filmidele?
Noh, eks ma ikka annan ka paremaid hindeid, kuid siiski lähtun sisetundest
Möödunud suvel tekkis mul kooliga paus, mis jätab aega filmide kammimiseks. Mu lemmik˛anr on ikka olnud õudus ja thrillerid. Kuid ei öelnud ära ka mingitest zombikatest või luuravatest tegelastest kusagil metsas või majas. Kuid kui sa vaatad ära mingi 10-15 filmi, siis saad aru, et need on kõik sisuliselt ja vormilt väga sarnased. Seal tuleb muidugi eristada neid filme, mis on tehtud raamatu põhjal, sest raamatut kirjutab autor oluliselt hoolikamalt ja on detaile jälgivam, kui nt filmitegija.
Ma olen pigem vanakooli filmide austaja. Just õhustiku, keskkonna ja näitlemise osas meeldivad mulle 70-80ndate filmid. Nagu öeldud, siis Clint Eastwood on tänaseks muutunud mu vaieldamatuks lemmikuks
Esialgne emotsioon seda filmiseeria esimest osa vaadates oli "okei, tüüpiline noortekiller". See oli õnneks algne mõte, mis muutus lõppkokkuvõttes üllatuslikult positiivseks. Kuigi kõik neli filmi on sama põhimõttega, siis põnevus minu jaoks säilis. Teema algab sellega, et keegi seltskonnast näeb nägemust, mille kohaselt toimub suur õnnetus, mille tagajärjel surevad inimesed. See nägija siis läheb ähmi täis ja jookseb kisaga minema, kutsudes kaasa ka enda kaaslasi. Siis muidugi see tüüpiline "chill out dude; enjoy the ride/show etc and be cool; you just had a bad nightmare, that's all". See on häiriv, kuid paratamatu ka.
Näitlejatest ka veidi. Üldiselt nelja filmi peale polnud nüüd küll kedagi sellist, kelle näitlemine või karakter meelde võiks jääda. Siiski-siiski, esimeses kahes osas naispeaosa mänginud Ali Larter jättis hea mulje. Või noh, tema mängitud tegelasel tundus imo sisu sees olema.
Ma tooks väga sarnasusi Sae filmidega. Muidugi selles osas, et iga film on suht sarnane ja eelmisega seotud(viimane siiski mitte), siis ka see horror osa oli meeldiv. See, kuidas inimesed surma said oli huvitavalt tehtud. Pidev võitlus Surma ja tema lõksudega. Väga mitu korda mõtlesin, et see film on nagu see vana arvutimäng TIM - The Incredible Machine. Muhe
Ei hakanud filme üksipulki lahkama, võib anda koondhinde, milleks on väga tugev 6.5
Clint on nüüd viimased mitu nädalat mu õhtuid ja öötunde sisustanud. Olen veendunud, et Heartbreak Ridge on üks parimaid näiteid sellest, kuidas on filmikangelane suuteline end kehtestama ilma liigse vägivallata. Filmis mängib ta seersant Tom Highwayd, kelle kuulsus on legendaarne. Suurem osa tema liigsetest omaalgatustest lõppevad noomitusega "let this be the last time, or else...". Ta on mees, kes ei mõista mingit jama, kõik peab toimima selliselt, nagu tema õigeks peab. Filmis tulebki tal tegeleda seltskonna ajateenijatega. Vakladest on vaja vormida mehed!
Järjekordne film, mille vaatasin põhjusel, et tegu oli üle 7p filmiga IMDb nimekirjas. Ega ta midagi väga erilist tegelikult polnud. Kujutatud oli ühe alamklassi kuuluvat ameerika noort pere, kes elutsevad haagises, käivad tööl ja püüavad sarnaneda tavalistele inimestele. Teema hakkab käima sellest hetkest, kui 23-aastane Ann saab teada, et tal on vähk, mis viib ta hauda lähima paari kuu jooksul. Ann koostab siis nimekirja asjadest, mida ta soovib veel enne surma korda saata ja proovida. Peaosalist mängib Sarah Polley, kellele ma varem pole tähelepanu pööranud. Viimati nägin kinos ta teist filmi Hübriid, mis oli nii jabur film, et näitlejatele tähelepanu pöörata polnud võimalik...
Pidevas draamade ja thrillerite küüsist pääsemiseks võtsin vaatamiseks ühe komöödia. Valisin ka seda hoolikalt nagu pulmasõrmust. Üldjuhul piirdub minu huumor filmidega Borat, Bruno ja Kapten Orgazmo. Ehk siis maitse on mul küllaltki kummaline ja nõudlik. Aga film oli hea ja huvitav. Valituks sai peaosalist mängiv Scarlett Johansson, kes on alati meeldinud. Tegelikult jäi ta Thora Birhci mängitud Enid-i varju. Varem polnud seda näitlejat näinud ja alguses ehk jättis liiga kummalise mulje. Ma vaatan praktiliselt alati ka igavana tunduvaid filme vähemalt 45 minutit enne, kui võtan vastu otsuse "next" nuppu muljuda.
Filmi teema keerles siis kahe keskkooli lõpetanud sõbranna ümber, kes tahavad kokku kolida. Paraku maailm, kus nad elavad, on suht kummaline. See kummalisus on muidugi iga vaataja individuaalne arvamus. Minu omaga ühtis see igati.
"Kaks muula õde Sarale" on sarnane tüüpilistele Eastwoodi westernidele. Film algab sellega, et üksik lehmapoiss, kes on raskeloomuline nikotiinik ja alkohoolik, päästab päästikuvajutusega õe Sara. Õde on ülimalt tänulik, ning vastutasuks jagab infot prantslaste kindluse kohta. Põnevust tekitatakse sellega, et neid asub taga ajama prantsuse armee. Rohkem ma spoilerdada ei tahaks. Näitlemise osas ei oska suurt kommenteerida. Tegu oli üpris tüüpilist laadi westerniga, mis suuremas osas oli muhe huumor ja komöödia.
Pettuse teel jõukuse kogumine on olnud küll vist üks vanimaid tegevusi, millega inimloom tegeleda on mõistnud. Film on üpris pikk, ning võib närvilisema vaataja puhul nõuda kahte õhtut. Extended versioon on kolm tundi pikk. Ise vaatasin seda samuti kahes osas, sest eelnevalt vaadatud Nikolas Puuri film ajas pea valutama ja... Igatahes, lehmapoisid Blondie(Hea) ja Tuco(Inetu) pesevad teineteise kätt. Tuco on kurjategija, kelle kinnipüüdmise eest on lunaraha. Süsteem on lihtne - Blondie "püüab" paha kinni ja annab linnale üle, kes maksab kütile kena summa. Reeglid ja seadused on karmid, mistõttu karistuseks on kurikaela üles poomine. Hetk enne köie pingule tõmbumist vajutab Hea päästikut, ning Inetu paneb plehku. Samal ajal teeb Eastwood ohutust kaugusest vastupanuvõimetuks kohalikud võimud. Pärast jagatakse raha omavahel ära. ...hetkeni, mil Blondie mõistab süsteemi kasumlikkuse langemisse. Teed lähvad lahku, et kohtuda uuesti sada korda suurema summa ümber.
Kõige tüüpilisem Eastwoodi westerni pilk, koni hambus ja silmis värelev mõtlik pilk
Ma ei oskagi tuua analoogi filmi teemaga. Lahe on näitlejakarakterite kujutamine. Hea on hea ja Halb on halb. Inetu on lihtsalt juhm ja loll. Kusjuures Hea jäi lõpus ka ausaks. Märkimisväärne on ka eriefektide kasutamine. Tol ajastul oli armee põhivarustuses kahurid, mida ka filmis näiliselt paugutati. Natuke muidugi see häiris, et ma sain ju aru, et need plahvatused tekitasid maa sees olevad püssirohupotid, mitte taevast sadavad pommid :P
Siiski üks plahvatus, kus õhati sild, tekitas minus "woow, äge" efekti. See oli nii ehe litakas, et ilus oli vaadata :D
![[*]](images/davis/default_icon.gif){kind=icon}
