Jackass 3.5 - Tõsiselt epic osa järjekordselt. See on hea, et vanad head tegijad ikka alles on (ega neile vist eriti konkurentsi polegi). Egas siia pole enam midagi lisa, kui vaid peab ise vaatama.
Ägedad on dokumentaalid, kus näitab mõne x-piirkonna täiesti tavalisi elukaid ja nende toimetusi. Ameerika maarotid on mulle alati meeldinud. Ses suhtes, et tegu on küll erakordselt lollide ja juhmivõitu tegelastega, kuid nutti neil omamoodi ka jagub.
See film jälgib ühe Lääne-Wirginia perekonna Whites tegemisi aasta jooksul. Hämmastav, kuidas suudavad praktiliselt töötud ja harimatud end ära elatada nii, et saab ringi sõita uue Dodge RAMi ja muude kodumaiste kütuseõgarditega.
Ja eriliselt musikaalsed on nad ka :D
Imelik tundub see, kui püütakse anda tegelaskujundele inimeste iseloomu ja omadusjooni. See on tore küll, kuid röhitsev, peeretav, suitsetav ja badass-mf tulnukas, kes Rosvellis alla sadas ei ole päris see minu nägemus 21. sajandi ulme-komöödiast. Filmi huumor ei jõudnud minuni sellise määral, et oleks tundnud, nagu keegi lahutaks mu meeleorganeid. Ei, seda ei juhtunud. Miks ma siis seda filmi vaatasin? Eks ikka seetõttu, et ära näha, kui suure pasaga suudetaks uute filmide puhul mind üllatada. Üllatusmoment jäi aga ära. Shaun of the Dead filmist Simon Pegg mulle meeldis, kuid siin filmis jäi ilmselgelt tagaplaanile.
Järjekordne Cage film. Vaatama asusin seda pool-kindlas teadmises, et lõpuni seda ma nagunii ei vaata. Tegelt see on üks selliseid filme, kus peaosas Cage, mida vaadates sul hakkab vaid kohati ja mõõdukalt paha. Olgu teema milline tahes, see tegelane suudab asja ikka ära wuzzida.
Filmis Knowing algab teema 50ndate lõpuaastal, mil mingi kooli juurde maetakse ajakapsel, mille sees tollaste laste pildid, millel nemad kujutavad ette tulevikku 50 aasta pärast. Need 5 dekaadi mööduvad hetkega, kui juba on aeg see asi maa seest välja kaevata. Oli seal vist ka mingi tähtpäeva teema. Igatahes, John'i (Cage) poeg saab ka ühe sellise pildi, kuid tema pildil pole tulnukaid, rakette ja muud tulevikujama, mida 50ndate alaealised enda väikesemõõdulistes mõtteorganites kultiveerisid. Seal oli vaid lehetäis numbreid, mille sisu ja tegelik point jääb tavavaatajale arusaamatuks. Kuid siis tuleb astrofüüsik (Cage), kes selle teema kenasti lahendab.
Äge film. Mulle väga meeldis see lennuki crash, mis oli ilmselgelt arvutiga tehtud ja ka need põlevad vennad. Siiski, selle eventi esitlus oli väga õnnestunud. Muidu nagu Cage film ikka
Nädal tagasi lõpetasin raamatu "Ristiisa". See oli liiga kuulus raamat, et ma lihtsalt ei tahtnud seda varem lugeda. Ei teagi miks. Ja siis kohe teine üllatus otsa. Polnud ma ka varem "Godfather"i filme vaadanud. Põhjus enam-vähem sama. Lihtsalt sellest on niipalju räägitud, film on nii üles hinnatud, et ma kartsin vist oma kriitilise pilguga seda asja vaadata. Kuid... Raamat oli sedavõrd hea, et juba järgmisel päeval võtsin ette Ristiisa filmi esimese osa. Kui raamat saaks minu käest 10/10-st, siis film ei saaks päris kümmet, kuna raamatus oli materjali nagu rohkem. Mõned olulised palad olid puudu... Ja võtsin ette filmi teise osa ja need olulised palad tulid ilmsiks teises osas. Vaadates ära nüüd mõlemad osad, julgen öelda, et need on kõige põhjalikumad filmid, mis on tehtud raamatu põhjal. Teises osas küll jah, ainult Vito nooruseaastad on raamatust, aga need kohad oli vaja rahvale ära näidata.
Esimene film, mis on suhteliselt üks ühele tehtud raamatuga, ehk siis kohustusliku kirjanduse lugejaile võib rahus öelda, et vaata ära film ja oleksid justkui raamatut lugenud. Kuna olin just raamatu läbi lugenud, siis otsisin just selliseid pisiasju, mis raamatust meelde olid jäänud ja mis siis salata, need kohad olid ka filmis olemas.
Seega saavad esimesed kaks osa filmist minult mõlemad 10/10-st, kuna mõlemad täiendavad teineteist. Kolmandasse osasse niipalju enam usku ei ole aga see tuleb ka lähipäevil ülevaatamisele...
Ja kindlasti soovitan kõigil, kel nii raamat lugemata, kui ka film vaatamata, mõlemad ette võtta. Tegemist on väärt teostega... Järjekorrast võiks siiski alustada raamatust.
Märksõnad ... USA merejalaväelased ... bioloogilised relvad.. ainus mees on kunagi pääsenud ... Rock püüab takistada kaost mis näib vältimatu ..... Tavaline märuli lugu .
Üllartusena ei kerinudki filmi edasi lõpu poole , vaid vaatasin lõpuni ära ( teist korda ) minu arust päris hea Baltazar ja see tein võlur ka meeldis ... vist oli Horvath Alfred Molina esituses , aga see nais võlur üldse ei meeldinud ... Lugu siis sellest et Cage otsib järglast ( juba 300 aastat ) ja leiab ...
kõige lahedam oli William Fichtner osas The Accountant .... kes on meelde jäänud filmist The Big Banghttp://www.imdb.com/title/tt1307873/
Üldiselt saatana sekt püüab ohverdada vastsündinut ... ja Cage peab selle peatama .... ei vaadanud kogu filmi vaid kerisin edasi ....
Mingi aeg sai otsitud kokku mingi hulk filme, kus tegevuseks ajas ringi trippimine ja mineviku-tuleviku muutumine selle käigus. Üks sellistest on ka komöödia FAQ About Time Travel. Kolm inglise nerdi kükitavad pubis ja lakuvad õlut, samal ajal arutades ajas liikumise teemal. Üks peaosalisi on IT Crowdist tuntud Chris O'Dowd. Ta on hetkel veel päris hea komöödianäitleja. Isegi tema "suu liigub ülikiiresti, kuid silmad ja pilk on tuim kui kalal" kõne ei häiri... veel.
See polnud nüüd väga hea film, kuid mitte eriti nõudlik vaataja saab normaalse ajaviite osaliseks. Kuna mul on komöödiatega nirud lood, siis...
Kosmosesse ronimine pole tänaseks enam mingi ime. Aeg on mõnekümne aastaga edasi arenenud nii, et kunagised imekspandavad asjad on muutunud sedavõrd igapäevasteks, et nende olemasolu ei tule tänapäeval meeldegi. Üks sellistest teemadest on rakettide taevasse lennutamine ja kogu lennunduse tehnoloogiline pool. Lennuvahendid on endiselt ühed turvalisemad transpordivahendid, milles surma saamise võimalus on nulli juures.
Film räägib 50ndate USA maakate söekaevandusest elatuvas Coalwood nimelises linnakeses elavatest sõpradest. (Esmaklassiline lauseväärakas, durgh)
Kogu maailma tähelepanu pöördus eelmise sajandi keskel taevasse, et näha, millega said hakkama venelased. Sensatsiooni põhjustajaks oli venelaste tehissattelliit Sputnik, mida oli võimalus maapealt jälgida. See andis sõpradele idee ehitada ise väike rakett ja üritada see panna liikuma vastassuunas gravitatsioonile.
Kuna nelja nohikumõõtu tegelase isad olid kõik mitu põlvkonda pärandanud ohtlikku, kuid ainsat kohalikku elatusallikat, siis oli poiste vanemate, eriti peategelase Homeri, seisukoht asja suhtes negatiivne ja soovitati tungivalt jätkata peretraditsiooni.
Siiski oli neil ka toetaja, õpetaja Riley, keda mängib Laura Dern, hurr Tema toetusel läheb Homer enda raketiga teadusvõistlusele... Lõpuks jõutakse ka suurte tegudeni
Film on äge, ses suhtes ka, et tegu on tõsilooga sellest, kuidas ja kes panid aluse kosmosesüstikute tehnilistele ja disainilistele osadele. Lisab saab filmi lõppedes teada, mis on tegelastest saanud tänaseks.
Film on küll 90ndate viimase aasta film, kuid sellest hoolimata on see väga muhe vaatamine. Näitlejad ja teema on hästi kokku sobitatud.
Mu meelest on kõik 80ndate horrorile kandideerivad filmid oma keskkonna suhtes sarnased. Vähemalt nii tundub. Samas see on arvatavasti tingitud ka tollasest salvestustehnikast, mis polnudki eriti kvaliteedile rõhutatud.
Filmis läheb seltskond 16-aastaseid noori suvelaagrisse. Seltskond on nagu filmide suvelaagrites ikka. Umbes nagu paksukeste suvelaager, kuid paksusid on vaid mõni.
Angela vanemad saavad paadiõnnetuses surma, mis muudab ta tagasihoidlikuks ja vaikseks. Tüdruk läheb elama oma tädi juurde, kes maja lastepere saadab suveks laagrisse. Peale kohale jõudmist laagrisse hakkavad sealsed laagrilised julmal kombel surema. Miskit kummalist toimub.
Filmil peaks olema vähemalt kolm osa. Kavatsen need lõpuni vaadata
Kui sulle meeldivad Wrong Turn filmid kuni teise osani, siis on see film vaadatav. Mulle jäi aga mulje, et Hatchet meenutab pigem Wrong Turn 3, mis oli alla igasugust arvestust. Ja oh õudu, sügisel ilmub Wrong Turn 4.
Kirvefilmis tripib seltskond turiste(tüüpiline seltskond, kes sobiks nt Scary Movie tegelaste sekka) mööda New Orleansi kummitavat sood, mida ümbritseb pilkane pimedus ja jube-jube saladus. Legendi järgi elab metsas moondunud koletis, kes käib inimesi tapmas. Enne, kui sa arugi saad, on sul õlgade vahel korisev verine auk, sest pea on mõne meetri kaugusel. Ka sellel filmil on järg, Hatchet II.
Vahelduseks ka midagi rahulikumat. Samas, oleks ma mänganud, et see film on täägitud family ja adventure, poleks ma ehk huvi tundnudki. Kuna Thora Birch jättis Ghost World (2001) filmis huvitava mulje, siis Alaska näitab tema skilli 5a nooremana.
Peale ema surma kolivad isa ja kaks last elama Alaskale. Isa on väikelennukipiloot ja veab wc-paberit mägedesse. Äge-äge. Ühel hetkel ta feilib ja lennuk kukub kuhugi x-kohta, mis juhtumisi asub kõrge kalju otsas. Kuna esialgu ei tea keegi kus ta alla kukkus, siis alustavad omapoolset otsingut ka lapsed. Neil on abiks salaküttide käest päästetud jääkarupoeg, kes neil sabas tripib.
Siuke muhe perefilm.
Igatsugu filme on vaadatud - täielikku saasta ja klassikat ja vahepealseid jne. Näiteks 2001: A Space Odyssey, mis andis väga hea visuaalse naudingu, 8/10. A Clockwork Orange, mis on vaieldamatult kõige sitem Kubricku film, mida siiani näinud olen, ootasin ikka midagi väga teistsugust. 6/10
Mingi hetk tuli aga kerge zombifilmi tahtmine peale. Sai siis välja valitud selline teos: http://www.imdb.com/title/tt0450336/
Üldiselt ma fännan selliseid natside luhtunud eksperimentide ja okultismi teemalisi horroreid ja äksioneid, aga see film oli puhas pask. Esimesed 15 minutit oli vist enam-vähem isegi. Aga siis kui oleks pidanud põhiosa filmist pihta hakkama läks asi käest ära. Üks hardcore killer vend ja teine homopatsifit, kelle tõttu film nii pask ongi. Tegelased filmi jooksul ei arenenud, vaid järsku, filmi viimasel minutil, tuli välja, et homopatsifist hakkas hävitama teisi selliseid kohti usas, kus ruunikive leitud oli ja hardcore killer vend hakkas unistama maailma valitsemisest ruunikivide jõu abil nagu oli seda teinud filmi paha tegelane. Ainuke lahe asi selle filmi juures oligi see natsi olkultismi taust. Ruunid ja nendega seotud mütoloogia jne... 2/10
|ViimaneFM| Aim with the hand, shoot with the mind, kill with a heart like arctic ice.
Laialivalguva sisuga film,mille kuidagi suutsin isegi lõpuni vaadata ilma kerimata.Lõpp oli ka eriline wtf aga noo ok 6/10 ,vähemalt ajaviiteks kõlbab vaadata küll.
Peaks olema komöödia.Krdi terve filmi vältel ei tulnud kordagi tahtmist naerda.Aga sellegipoolest kõlbab aja kulutamiseks,vähemalt kerima jälle ei pidanud. 6,5/10
Uskuge või ei, aga neid filme ma ei ole näinud (va The Waterboyd natukene). Nendest kolmest meeldis mulle kõige enam The Longest Yard. Kui aus olla, siis nüüdsest on see film ka minu lemmik, kuni praeguseni.
The Longest Yard (2005)
Üritan natukene rääkida filmi käekäigust (seda kiirustades).
Film siis räägib sellest, et kuulus Ameerika Jalgpallur on hakanud seaduseid rikkuma. Põhjus, miks ta kolmeks aastaks vangi pandi, oli see, et viimane kord ärandas ta naise auto, läks juuatäis peaga sõitma ning põgenes politsei eest. Määratakse kolm aastat vangistust. Crewe, kuhu vangla ta satub, selle ülem armastab jalgpalli. Neil on oma valvurite jalgpallimeeskond. Ülem otsustab, et võiks teha valvurite ja vangide vahelise jalgpallimatši. Crewe hakkab vange treenima. Algul on vähe tahtjaid ja üsna hädised. Küll aga veenab ta tugevamaid ja osavamaid sellega, et nad saavad oma viha välja valada valvurite peale ja neile haiget teha. Tiimi treening algab. ... Käes on mängu päev, mida kantakse ka üle ja on tulnud vaatama palju vaatajaid. Mäng on algusel väga hädine vangide poolt, kuna nad tahavad väga teha vangivalvuritele haiget. Küll aga nad võtavad end peagi kokku ja hakkavad mängu peale mõtlema. Mäng läheb üsna tasavägiseks. Kui on aga poolaeg, suundub Crewe riietusruumi, kuid tee peal on vanglaülem. Ta käsib Crewel mäng kaotada, muidu teda süüdistatakse ühe vangi õhku laskmises (oli Crewe hea sõber ja muretses vahendeid). Kui teine poolaeg algab, pillub Crewe meelega palle maha ja viskab mööda. Ta lõpetab mängimise. Kui on aga vangid väga palju maha jäänud, ja teised vaatavad teda kahtlaselt, otsustab Crewe mängu tagasi minna.Enne mängu tagasi minekut küsis Crewe vangilt, kes lõi vangaülemat ja sai eluagse, et kas see tasus ära. Ütles jah. Crewe suundub mängu. ... Lõpptulemusena võidavad vangid. Valvurite kapten õnnitleb teda võidu puhul, et hästi mängitud. Samuti ütleb ta seda, et ta teab, et tema ei lasknud vangi õhku ja et ta tunnistab Crewe poolt. Vanglaülem tuleb, Crewe hakkab suunduma kaugemale. Vangaülem ütleb, et vang põgeneb, laske! Valvurite kapten karjub Crewet, aga too ei kuule. Ta ei suuda teda lasta ja annab püssi teise valvuri kätte. Crewel veab, viimasel hetkel saadi aru, et ta läks kõigest võidupalli natukene kaugemalt ära tooma. Muidugi tahtis vanglaülem talle ikkagi arvatavasti kuuli anda.
Punktid sellele filmile minu poolt muidui 10p/10st.
Oli see vast imelik film. Poole filmini sai vaadata, kuidas teadusehärra koos abilisega lehmaproua ahtris surasid. Nimelt oli teadlasel soov luua geneetiliselt muundatud isendid, kes annaks suuremat saaki. Asi muutub imelikuks, kui rasedat lehmatädi kompav naisabiline saab justkui hammustada. Väga veider, kuid sellest eriti ta välja ei tee. "It's nothing, I'm ok". Pff, endal oli käes haav, mis oli just lehma per*ses olnud, no big deal tõsti :/
Liiga imelik film, et seda tõsiselt võtta. Hindeks 2/10
"An action-thriller about a writer who takes an experimental drug that allows him to use 100 percent of his mind."
täitsa asjalik muuvi imo.
See on see "inimaju kasutab vaid 10% enda võimekusest". Ffuuuuu! Jah, kasutab, kuid see ei tähenda, et vaid kümnendik ajust on töös. Vastavalt vajadusele käivituvad teised aju piirkonnad.
See on see "inimaju kasutab vaid 10% enda võimekusest". Ffuuuuu! Jah, kasutab, kuid see ei tähenda, et vaid kümnendik ajust on töös. Vastavalt vajadusele käivituvad teised aju piirkonnad.
Vägagi pikka aega seisis see film minu vaatamisjärjekorras, tegemist on siiski filmiga mis tegi Slasherid kuulsaks, ning samuti oli ta ka üks esimesi oma zanris. Filmi juures meeldis mulle väga ülesehitus, ta oli küll igav siin ja seal kuid see kõik oli selleks, et luua korralik atmosfäär. Muusikaga saadi ka väga hästi hakkama. Michael Myers oli perfektne! Kaameratöö oli samuti super. Mis aga mulle ei meeldinud filmi juures oli näitlemine. Jamie Lee Curtis oli ainukene kes oli oma rollis suurepärane, teised mitte nii väga. Samuti surmastseenid olid lahjad, kui keegi ikkagi sind pussitab siis sa karjud agoonias mitte lausud aia, aia, auts, ai! vms. Veri oli ka sitalt tehtud. Muidu popkorni kõrvale oli hea film.
Sai siis seda filmi eile seitsmendat korda vaadatud. Kuna ma olen suur allveelaeavade fänn siis see film on minu nn. "Holy Grail" (Allveelaevade vastu huvi sai alguse tänu vanaisale kes veetis kolm aastat vene tuumaallveelaeva pardal). Mul pole lihtsalt sõnu kui hästi see film tehtud on. Ta on tõesti igast vaatenurgast perfektne. Võibolla kui natukene saaksin millegi kallal viriseda siis need stseenid kus meeskond allveelaeva tornil passis olid silmnähtavalt tehtud rohelisel taustal ning ei näinud tänapäeva mõistes nii head välja. Paljusid võib filmi pikkus eemale peletada kuid uskuge mind, see filmi pikkus ongi just see mis loob kõik selle atmosfääri. Õnneks pikkuseid on erinevaid, alati võite valida lühendatud versiooni.
Üle pika aja otsustasin vaadata ka ühte kodumaist filmi. Ausalt öeldes mul standardid kõrged polnud juba algusest, eeldasin midagi kesist ning selle ka ma sain. Kuna sündisin 91' siis sittagi sellest ajast ei mäleta ning seetõttu tekkis küsimus, et kas elu tõesti oli tollal nii sitt nagu see film seda kajastas? Näitlejad olid igavad, polnud ühtegi huvitavat karakterit, film venis ja eriti midagi väga ei toimunud. Aru samuti ma ei saa kuidas need pätid nii kuradi lollid olid.
Pole küll film, kuid võiksin siiski muljetada. Tõeliseks nohikuks ennast kutsuda ei saa kui Star Treki näinud pole! Algul kui vaatama hakkasin tundus kuidagi väga cheesy, ja seda Star Trek ka on, kuid ta on cheesy heas mõttes, cheesy mida sa õpid armastama! Paljud ei pruugi teada, kuid tegelikult antud TV sarjal polnud mingit tõsist eelarvet, kui siis ainult väike summa millega nad hakkama pidid saama. Õnneks olid sealsed inimesed targad ning kasutasid väga kavalalt kõike ära mida kasutada andis! Star Trekist on saanud ülemaailme fenomen ning peale antud seriaali vaatamist saan ka aru miks. Ma võiksin praegu hullu kirjandi siin maha kirjutada sellest mis mulle meeldis ja mis mitte kuid parem oleks teie jaoks lühidalt asi kokku võtta. Kui sa ei pane pahaks kuuekümnendate cheesynessi? ning meeldib ulme siis hakka aga vaatama! Kui sa ei oska hinnata vana filmikunsti ning kosmos pole just sinu tass teed siis vaata mujale
"An action-thriller about a writer who takes an experimental drug that allows him to use 100 percent of his mind."
täitsa asjalik muuvi imo.
See on see "inimaju kasutab vaid 10% enda võimekusest". Ffuuuuu! Jah, kasutab, kuid see ei tähenda, et vaid kümnendik ajust on töös. Vastavalt vajadusele käivituvad teised aju piirkonnad.
sellise trollimise peale ma eeldan, et sa ei ole antud filmi näinud?
Sai vaadatud siis mõningad ameerika jalgpalli teemalised filmid: Rudy
Tõsielul põhinev 1993a film, noorest poisist, kes pole tugev ei spordis, ega õppimises, kuid soovib elu hinnaga saada ühe ülikooli tiimi esindusmeeskonda. Rohkem nagu lisada polegi. Filmi eest algselt soovisin 5 panna, kuid tegelikult on see ikka vähemalt 7 väärt- film annab kindlasti paljudele motivatsiooni võidelda enda unistuste eest- sky is the limit!
Siis vaatasin ära filmi, mida ammu vaatasin, kuid nüüd soovisin uuesti näha. Friday night lights. Väga meeldib see film ja kogu õhkkond selles filmis. Film räägib siis ühest USA väikelinnast, kus jumaldatakse kohalikku keskkooli meeskonda, kes igal aastal võitleb meistritiitli eest. Plot on suht keskpärane, kuid teostus on suurepärane. 8,5/10
Siis vaatasin filmi Invincible. Film 30-ne aastasest mehest, kes üle ootuste osutub ühe profimeeskonna vääriliseks mängijaks. Varem pole mees üheski ülikooli meeskonnas ega kuskil mänginud- ainult sõpradega oma lõbuks. Jällegi tõsielul põhinev film. 7/10
Remember the titans räägib ühest neegrist, kes määratakse kohalikku keskkooli jalgpalli meeskonda treenima. Terve linn on täis rassiste, kes ei salli uut treenerit. Filmi lõpus on kõik jälle sõbrad ja kangelased. Ja kõik siis tõsielu ainetel. 6/10
Varsity blues räägib jälle mingist väiksest USA linnast, kus keskkooli jalgpalli ja mängijaid ülistatakse ning treener on neil mingi tõbras, kes sportlastest ja nende tervisest ei hooli. 3/10
Lisaksin juurde veel paar jalgrattaspordi filmi, keda huvitab maailma parim spordiala
Hell on wheels, aka Höllentour.
Film siis peamiselt Tour de France´i rasketest katsumustest ning Team Telekomi ühe liidri Erik Zabeli jutustustest.
Road to Roubaix räägib siis maailma raskeime maanteeratturite ühepäevasõidu katsumustest- millised on emotsioonid, takistused jne.
Sai vaadatud Transformerite "The Dark Side of the moon". Kindlasti soovitan seda kinno 3D-s vaatama minna- väga head effektid ja täitsa vaadatav film- kõik need 2,5h. 9/10
Viimasel paaril kuul on rohkem mu silme eest läbi jooksnud sarju kui filme. Lihtsalt sai jälle jõud otsa, et kannatada 90+ minutit filmi. Sarjad kärasid paremini veel. Filmidest põhirõhk langes dokumentaalidele.
Tegu on äärmiselt huvitavat videomaterjali pakkuva dokumentaaliga. Film räägib ja näitab erinevaid hukkamismeetodeid, mida on inimkonna ajaloo jooksul kasutatud nii karistamise eesmärgil kui ka religiooni taustal.
Film sisaldab reaalseid hukkamiskaadreid, mistõttu nõrganärvilistele seda kindlasti ei soovitaks.
Jällegi üks ülipõnev dokumentaal. Teemaks on USA, tuumarelv(vesinik- ja aatompomm) ja propaganda. Film näitabki seda, kuidas kõigest veidi enam kui poole sajandi eest püüti näidata tuumarelva kasutust kui väga süütut vahendit. Vahend, mis oma olemuselt on ülimalt laastav ja hävituslik, pidi ameeriklaste silmis näima ohutu ja turvatunnet pakkuv.
Ma ei kujuta ette, kuidas tegeikult tollal inimesed mõtlesid nähes suurt seent meenutavat pilvesammast taevasse tõusmas. Kas tõesti usuti, et end ükskõik millega kattes(mantel, keep vms) saab kaitset kiirguse eest?
Army information film: "When not close enough to be killed, the atomic bomb is one of the most beautiful sights in the world."
On tõeliselt kummaline, et ühiskonna silmis on raskelt haige looma surmamine humaanne viis.
Samal ajal pidades raskeid haiguseid põdevate surmatõbiste elu lõpetamist ebainimlikuks, julmaks ja kriminaalseks(aka mõrv). USA osariik Oregon oli 1994. aastal esimene, kes muutis võimalikuks meditsiinilise kaasaaitamise raskelt haigete surmale.
Filmis näidatakse tegelikult huvitavaid inimesi. Inimesi, kellele on nende haiguste tõttu jäänud elada lühike periood, ja nende soovist lõpetada enda elu n-ö enneaegselt, ilma piinadeta. Sõna saavad ka surijate lähedased ja arstid.
Loogilises plaanis võttes peab olema inimesel võimalus otsustada, kas ta on valmis elama enda viimased elukuud ebainimlikes piinades, mida näevad pealt lähedased ja mis lõppevad 101% kindlalt surmaga. Teise võimalusena leian ma igati loogilise ja õigena, et sellises olukorras peab olema võimalk ligipääs vahendile, mis ilma valusid tekitamata peatab elutegevuse lähima paari minutiga.
Hetkel on aga eutanaasia lubatud Euroopas vaid Luksemburgis, Belgias ja Hollandis.
Eutanaasia tähendavat kreeka keeles "hea surm".
Plot tundus esialgu üpris 127 Hours moodi. Ses suhtes, et on üks peategelane, kes jääb kuhugi täiesti eraldatud kohta kinni. Ka suurem osa filmi algusosast seda kinnitas. Õnneks siiski ma tavaliselt vaatan alustatud filmid lõpuni, sest muidu võib juhtuda see, mis juhtub neil, kes filmi Inception lõpuni ei vaata - twist jääb ära ja veedetud aeg muutubki mõttetuks.
Wrecked muutus siiski lõpupoole heaks. Teema hakkas tööle ja sai aru, et kes on kes ja mispärast on ta just seal, kus parasjagu on. Asja ei muutnud sugugi halvemaks peategelase mäluga seotud trauma ja pmst deliiriumi tõttu kogetud hallarid. Mina jäin filmiga rahule
Oma olemuselt meenutas film mitmes osas Ryderi Girl, Interrupted (1999). Ei saa öelda, et film oleks olnud halb, kuid see, mis lõpuks juhtus, see polnud mulle enam midagi üllatavat. Muidu teema jooksis ja n-ö liinilt maha ei kukkunud, mis on hullumajafilmide puhul tüüpiline feil.
Üldjoontes on film ka suhteliselt skisofreeniline, ajades vaatajat üpris kohati segadusse.
Film räägib tüdrukust, kes on hädas enda elu ja ümbritseva mõistmisega. Depressiivsus ja suitsiidikatsed viivad teda selleni, et ta lukustab end korterisse 30ks päevaks. Samal ajal loobudes ravimitest ja kõigest, kes/mis teda on seni saatnud. Nende 30päeva jooksul salvestab ta videopäevikut, mis peaks aitama toimuvat mõista.
Kuus sõpra lähvad kämpima nendest ühe tuttava onu maakoju, mis seisab parajasti tühjana. Seltskond on lustakas ja olekult nagu 99% USA filmide noori. "Party-party, woohoo and beer-beer-beer!". Seejärel ilmub välja maski kandev tegelane, kelle sihitud kuulid on täpsed. Nii algabki ööpimeduses one-by-one piduliste mahanottimine. Teemaks on ka what would you do for love. Nutikam ja kogenum filmivaatleja peaks ära jagama, mida selline vihje tähendab.
Film peaks loojate väitell olema based on true story, kuid selle jutuga võivad nad vaid ahju kütta. Kogu see trall jättis külmaks, st puudus põnevus.
Ma veel mäletan üpris hästi, kui käisin kinos seda algset 2012 filmi vaatamas. Sellest on möödas ukskumatult kiiresti läinud kaks aastat. ...ja valmis käkk, millest hullemat annab ette kujutada. 2012: Ice Age on välja mõeldud vist 5. D klassi poolt. Kui näitlemisoskuse olematusest rääkida, siis ka selles filmis on põhirõhkem ühe teadlase(erakordselt loll onu) teekonna jälgimisel. Kusjuures kogu seltskond(ema, isa ja poeg; õde on teises kohas, kuhu teda päästma minnakse) jätab mulje kui ajutraumeeritutest. Lihtsalt õudne! Ma oskan ka paremini "OMG! TAKE US OUTTA' HERE!" karjuda.
Story... Põhja-Ameerika poolt asub lõuna suunas teele suur jääsein ehk igijää. See jää kütab kiirusega, mis on vähemalt kahekohaline number tunnis. Vahepeal oli vist tõesti ideedeikaldus, sest liiga kohati oli stseene võetud teistest filmidest. Sh ka 2009. aasta 2012st. Näiteks see, et eikusagilt tuli nii külm õhk, et inimesed tardusid sammult. Ja nii nad siis jäid suu ammuli seisma. Ja muidugi see väikelennukiga tiirutamine. Ka see pärit n-ö algsest filmist.
Need 2.7p IMDb-s on küll overrated.
Vähestel on õnne, et sündida Hawaiil. Bethany Hamilton on teismeline surfamist armastav rõõmsameelne tüdruk. Ühel päeval juhtub õnnetus - hai naksab ta vasaku käe otsast. Sealt edasi näitab tema püüdlusi uuesti surfilaual toimetamise suunas.
Kogu film on tehtud väga klassikalises 80ndate happy-happy positiivsuse toonis. Ses suhtes, et selles filmis toimuv ei nõua vaatajalt vähimatki pingutust. Selline tuim vaatamine tundus.
Siiski, võttes arvesse, et film on tehtud reaalsetel sündmustele tuginedes, on tegu huvitava looga.
Njaaa, see Kermiti poolt vaadatud 2012: Ice Age sai ka endal ära vaadatud. Küll jah, jupp aega tagasi. Film oli ikka nii halb, et see võiks suisa olla kohustuslik vaadata. Kui mõnikord on mõni film nii halb, et teeb selle lausa heaks, siis see film on veel hullem, seda ei päästa miski. Näitlemisoskustest ja muudest jamadest kermit juba seletas, siis peaks lihtsalt lisama, et filmi effektid on samamoodi klass omaette. Millal seda filmi vaadata? Ma ei tea, kui reede hakata jooma, laupäeval sama ja suure seltskonnaga veel kõva mürts maha panna ja siis vaikselt pühapäeval miski hommikul pooljoogise peaga aetakse üles seda filmi vaatama kogu seltkond, siis ehk võtab muigama ja mahlased kommantaarid pohmas peadest suudaks isegi enam vähem normaalse filmivaatamise tekitada. Olen kunagi niimoodi väga halbu filme vaadanud ja... Aeg möödub meeldivalt, sest pohmas peast tuleb ikka igasuguseid hulle teemaarendusi, kui selliseid filme vaadata. Kuid kuna seda filmi vaatasin täiesti kainena, siis minu hinne on sama 10st/0.
Minu jaoks vähemalt parimalt raisatud 2h üle pika aja... Hea oli see, et mul polnud filmi sisust õrna aimugi ja parem oligi et seetõttu kogu filmi jooksul pingeliselt kaasa mõtlesin, et järjel püsida...
![[*]](images/davis/default_icon.gif){kind=icon}
jup
Tema toetusel läheb Homer enda raketiga teadusvõistlusele... Lõpuks jõutakse ka suurte tegudeni 
