küsimus siis, et kas keegi teab mingit programmi millega saaks laulu algupärase bitrate kindlaks teha? nt converditakse 128 bitratesed lood 320-steks, minu arust see convertimine küll paremaks seda kvaliteedi ei tee, see säästaks aega kui ei peaks laule läbi kuulama ja heli kvaliteedi järgi otsustama mis on 128 ja mis 320 originaalis. Sarnane teema vist küll siit foorumist juba läbi käinud, kuid mina ei leidnud seda enam.


[Muudetud: 19.9.2009 Borderliner]

OT: programmi soovitada ei oska (pole ausalt öeldes kindel kas see üldse võimalikki on), aga kvaliteedi osas on sul õigus - see ei tee paremaks, hoopis halvemaks. Põhjus lihtne: MP3 kasutab *kadudega* kompressiooni, s.t. esmalt visatakse mingi hulk andmeid minema ja seejärel üritatakse veel väiksemaks pakkida. Ja nii iga kord (loe: *igal* pakkimisel lendab jälle natuke andmeid minema).

Border aga kas sa seda tead juhuslikult, et kui osta neti poest muusikat siis kas Wavi-l ja 320 kbt Mp3-el on mingi märgatav vahe? Ma mõtlen just kvaliteedil ja kõvadusel. Olen tähele pannud et Wavi-d on kallimad millegi pärast, kas sellepärast ongi, et need ei kaota kompressiooni käigus andmeid ?

Kõvadus ei näita kvaliteeti. Tegelikult on just vastupidi: mida kõvema heliga plaat (tänapäeval) on seda viletsam ta tehniliselt võttes on (kuna helitaseme *näiline* valjenemine saavutatakse dynamic range´i [ma ei tea mis selle väljendi eestikeelne vaste võiks olla] arvelt). Googelda loudness war, Võrgus on üksjagu materjali selle probleemi kohta.
WAV on igal juhul kvaliteetsem, kuna ta on 100% identne plaadil olevate andmetega (lihtsalt andmetele on päis külge pandud, selles kogu erinevus seisnebki).
Osad inimesed vist pidavat suutma WAVil ja 320kb MP3el vahet teha, aga kas see ka päriselt nii on või on tegu platseeboefektiga ei oska öelda (kõige tõenäolisem on, et esineb mõlemat - osad suudavad vähemalt osade lugude puhul kodeerimisvidina tehtud vigasid märgata, samas teiste lugude puhul tehakse vahet ainult seetõttu et teatakse et tegu on MP3ega). Tavakasutaja, kes ostetud helisid ekstra mingis super-hüper-hifi-seadmestikus ei kuula, vaevalt erinevust märkab.

Sellest mul veel üks küsimus, et kui kirjutada muusika failid CD-le nt ytleme et WAV, kas sel on tähtsust ka mis sorti CD-le ja kui kiiresti sa kirjutad? Olen kuulnud, et mida aeglasema kiirusega kirjutad, seda paremini data peale jääb plaadile, ei tea kas see ka õige on. Ehk tead ka millest oleneb CD-de kvaliteet, et no missugusele CD-le oleks koige mõtekam muusika faile kirjutada, kas lightscribe vms.. Ega nende CD-de eluiga on vast enam vähem samasugune mu arust või ei? et kui hästi hoida siis 5 aastat ehk umbes?

Niimoodi kirjutas: Andero1990

Sarnane teema vist küll siit foorumist juba läbi käinud, kuid mina ei leidnud seda enam.

Kas seda otsisid? -> http://torufoorum.net/viewthread.php?tid=2659#pid18786

Sry, et topeltposti teen. Jätkaks siis sama arutelu uues teemas, kuna staff võttis siin sõna.

Panen üles 2 skriini. Laul on üks ja see sama ja isegi plaadikogumik on sama(ühelt ja samalt bändilt), aga n.ö mp3(@320 kbps) algallikas on erinev.

Variant 1. ripitud orikalt @320 kbps



Variant 2. tiritud ühelt shared lingilt, väidetavalt @320 kbps



Vaadake/mõtisklege ise, kumb õige/parem on.... Milline neist kahest on siis @320 kbps?

Niimoodi kirjutas: Andero1990

Sellest mul veel üks küsimus, et kui kirjutada muusika failid CD-le nt ytleme et WAV, kas sel on tähtsust ka mis sorti CD-le ja kui kiiresti sa kirjutad? Olen kuulnud, et mida aeglasema kiirusega kirjutad, seda paremini data peale jääb plaadile, ei tea kas see ka õige on. Ehk tead ka millest oleneb CD-de kvaliteet, et no missugusele CD-le oleks koige mõtekam muusika faile kirjutada, kas lightscribe vms.. Ega nende CD-de eluiga on vast enam vähem samasugune mu arust või ei? et kui hästi hoida siis 5 aastat ehk umbes?

Ütleks nii et heli toon ei muutu kui kasutada erinevaid kirjutuskiirusid ja toorikuid, aga mida parem toorik või mida aeglasem kirjutuskiirus, seda paremini andmed plaadil säilivad ja seda paremini kehvad lugejad välja loevad.
Minuteada lightscribe kirjutab plaadi teisele küljele teksti ja pilte mitte andmeid, kuid mingilmääral saab ka seda andmeks lugeda.
5 aastat peaks kindlasti vastu pidama, kuid ehk keegi oskab väita kindlalt milline toorik parima kvaliteediga on, nagu näiteks et kirjutada plaat valmis ja kaua ta toimivana säilib kui üldse ei kasuta vaid hoiustad kuhugi.

Variant 1 on pildi järgi ikka kvaliteetsem.

Niimoodi kirjutas: onks

Variant 1 on pildi järgi ikka kvaliteetsem.

Õige vastus.
Miks? Sest see on õige.

Väitke vastupidist....

Niimoodi kirjutas: onks

[...]5 aastat peaks kindlasti vastu pidama, kuid ehk keegi oskab väita kindlalt milline toorik parima kvaliteediga on, nagu näiteks et kirjutada plaat valmis ja kaua ta toimivana säilib kui üldse ei kasuta vaid hoiustad kuhugi.

Asi ei olene ainult toorikust, vaid ka kirjutajast. Ja mõlemaga on probleeme - toorikutel ei olene kvaliteet mitte sellest nimest mis karbil seisab vaid sellest kes tooriku reaalselt valmis tegi (tuvastatav plaadil oleva Media Code'i kaudu, aga seda saab kätte alles tooriku plaadiseadmesse pannes, mitte peale vaadates) ja röstritel on brändistamise (s.t. paljud mudelid mida tootjad pakuvad pole nende enda toodetud, vaid kellegi teise pakutav mudel millel vaid mingid pisimodifikatsioonid küljes, seega ei saa kvaliteeti hinnata mitte firma järgi vaid iga konkreetse röstrimudeli puhul eraldi) ja kättesaadavuse jama (paljud mudelid mida headeks hinnatakse on tootmisest lihtsalt maas). Viimane on Eestis veel eriti jama (ürita sa mõnest kohalikust poest näiteks Plextorit leida - üks-kaks mudelit kui sedagi). Ka ei tohiks eksisteerida ühtegi mudelit (nende tootjatest rääkmata) millega mõnel kasutajal poleks probleeme olnud. See ongi tinginud olukorra kus näiteks LiteOni osad kiidavad taevani samas kui teised teda nii kuis jaksavad kiruvad. Kõigele lisaks on veel ka see, et mitte iga röster ei suuda iga toorikuga korralikult hakkama saada. Nii et taas dilemma - toorik võib olla hea, röster võib olla hea, aga neid kokku pannes ei pruugi head tulemust saada.

Röstimiskiiruse kohta on arvamused erinevad. Omal ajal oli tõesti nii, et mida aeglasemalt tehtud seda parem. Aga praegused toorikud ja röstrid pole samad, kuna nad suudavad suuremaid kiirusi arendada siis, vähemalt teoorias, peaks nende optimaalseim kirjutuskiirus samuti kiirem olema kui absoluutne miinimum. Ehk siis on võimalik, et modernset riistvara+põletusmaterjali kasutades saad aeglaseimat kiirust tarbides "üleküpsetatud" plaadi.

Praktika, ja Eesti turu seisukohast vaadates, peaks muidu ühed parimad toorikud pärinema TDK'lt ja Verbatimilt. Need on tootjad mis suudavad suurema stabiilsusega heade tehaste toodangut sisse osta (erinevalt näiteks Platinumist, millel on küll parem hind, aga tooriku kvaliteet kõigub samuti seinast seina).

STORM Pirating: horror, blood 'n guts, that's the name of our game...
.:movie list:. .:flashier movielist:. .:music list (mirror):. .:uploaded atm:.

Lisan veel paar skriini:

Variant 3. ripitud orikalt @256 kbps



Variant 4. ripitud orikalt @128 kbps



Variant 5. ripitud kadudeta kvaliteet



Nüüd peaks kellelgi lihtsam olema tuvastada/audentida mp3-e tegelikku kvaliteeti. Muidugi võib ka ettearvamatuid hälbeid tekkida seoses plaadistuudio kvaliteediga, aga üldjoontes(graafiliselt) peaks kõik enam-vähem sama olema.

[Muudetud: 25.9.2009 koiott]

Ma ei saa aru, koiott miks sa topid neid screenshotte siia? See pole ju mingi äraarvamismäng! Tegid juba ühe teema, aitab! Teemaalgataja küsis KUIDAS bitrate'i kindlaks teha, mitte et pange pilte ja mõistatage mis on mis ja miks? Anna siis nõu vähemalt! Peace!

Niimoodi kirjutas: fish4ever

Ma ei saa aru, koiott miks sa topid neid screenshotte siia?

Sellepärast ei saagi, sest sa ei oska lugeda.

Tuli nutumaik suhu või, et keegi su eelmises teemas osa ei võtnud? Kõik ei peagi oskama ju... selleasemel, et aidata, paned mingeid pilte üles arvamiseks?

Peab eelkõnelejaga nõustuma: need pildid ei aita kuigi palju. Ma ei tea kuidas teiste kodeerijatega on, aga vähemalt LAME'il on terve müriaad võtmeid kodeerimisprotsessi mõjutamiseks tänu millele ei pruugi hertsides üldse midagi märgatavalt muutuda. Kui saadud MP3 ümber kodeerida mõne teise koodriga (või kasvõi LAME'i vaikesätetega) siis kindlasti väheneb hertside näit, aga kindel, et tollel uuel MP3el on see niivõrd erinev/spetsiifiline et annaks öelda et algallikas oli *väiksema* bitrate' iga?
Ehk siis teemaalgataja küsimusele "kuidas leida laulude ÕIGE bitrate" ei näe ka ise siinses teemas vastust.