... ehk kas on võimalik arvuti siseselt suunata 80 nt. 21 peale, et veebibrowsimine käiks läbi 21?

Mis mõttes?
Port on määratud http serveriga ja sellest ei saa Sina kui klient üle ega ümber.
Kui Sa aga ise serverit teed, siis muidugi võid ta üsna suvalise pordi peale istutada.

Räägi mida sa teha tahad. Kas sul on mingi probleem portide lahtiolekuga vms?

Kooli ühikas oli selline asi, et neti browsimine venib nagu tatt (google tuleb pool minutit lahti) aga ftp-st tõmmates tuli 300KB/sec. Tulin sellisele mõttele, et ilmselt on igale pordile kooli serverist miski oma liiklus vms. Üldse kindel ei ole sellises asjas, kuulnud igatahes ei ole aga muud lahendust ka ei leidnud. Siis tuligi mõte enda arvuti siseselt http-ks kasutada mõnd muud porti, et ehk on kiirem.

Lihtsalt tekkisid sellised mõtted.

http venib arvatavasti sellepärast, et inimesed on ambaalid ning pole torrentklientides ühendusi piiranud.

Sisevõrgu piires on küll võimalik portidega maletada (ruuteri 80 pordile tulev liiklus suunata arvuti 21 porti) kuid sellest ei ole absoluutselt abi. Laia maailmaga suhtleb ikka üks 80 port.

Miski maskeraad või asi ei aitaks? Server arvab, et saadab http liikluse mulle 80 peale aga tegelt 21 peale. Sellesuhtes, et mulle ükskõik, kuidas server maailmaga suhtleb, tahan, et server minuga mööda teist porti suhtleks. Ilmselt muidugi see ainult minu, kui kliendi, põhiselt saavutatav ei ole.

Ei. Sina ei ole port 80 peal vaid server, ehk siis server ei "saada" sinna porti vaid sina tirid selles pordist. See port kust kaudu sinu poolel liiklus käib on pigem 1024+ ja iga ühenduse puhul muutuv (kiika korra NETSTAT -B väljundit, see näitab kuidas asi tegelikult toimib).
Soovitu võiks toimida mõne välise proxy (mis istub mõne muu pordi peal kui 80) kasutamise läbi (piirava ruutri seisukohast käiks siis kogu infovahetus tolle pordiga, mitte 80ga). Tuvasta oma väline IP, lase see mõnest RIPEi andmebaasist läbi et teenusepakkuja tuvastada ja seejärel uuri kas antud ISP ka mingit proxyt pakub. Ühikate puhul on täiesti reaalseks võimaluseks näiteks Eenet mille korral vähemalt varem toimis cache.eenet.ee proxy (ei meenu küll hetkel kas tolle pordiks oli 3128 või 8080). Kui ISPil proxyt pole/seda kasutada ei õnnestu siis sobib ka suvaline avalik proxy/anonümiseerimisteenus (esimesed on reeglina niikuinii muu pordi kui 80 peal samas jätab kiirus reeglina soovida).

Niimoodi kirjutas: Borderliner

Ühikate puhul on täiesti reaalseks võimaluseks näiteks Eenet mille korral vähemalt varem toimis cache.eenet.ee proxy (ei meenu küll hetkel kas tolle pordiks oli 3128 või 8080)

3128 oli, kui õigesti mäletan.

Suvalise avaliku proxyteenuse puhul võib turvalisus soovida jätta - sa ei või iial teada, kes tegelikult su andmeid vahetab. Ise olen vahetevahel läbi ülikooli serveri toimetanud.

Teenust pakub Elion ja elionil on täiesti cache-id olemas. Peaks proovima seda varianti.