Niimoodi kirjutas: loliman

Need on hinnangud, mida inimesed võivad neile anda. Keel on kokkuleppeline. Kas sa arvad, et saab anda tegelikust kasutusest sõltumata mingi objektiivse hinnangu? Kui jah, siis kuidas seda põhjendad?

Ma ei arvagi sellest enam midagi, samuti ei ole kellelegi vaja objektiivset hinnangut ega põhjendust. Lihtsalt seni, kuni tehakse taolisi uurimusi püüdes aru saada mitteolulistest asjadest ega suhtuta keelde konservatiivselt, kasvab keele väljasuremise oht. Ja ega polegi oluline kas eesti keel peab vastu mõnisada aastat rohkem või vähem. Igavest ei ole siin ilmas midagi.

Viskasin enda sõnamoonutamisoskused kah patta käärima... Eks näe, mis supp sealt lõpuks välja tuleb...

OT: Kermitil läks tsiteerimisel midagi kohutavalt valesti?

Niimoodi kirjutas: jonn256

OT: Kermitil läks tsiteerimisel midagi kohutavalt valesti?

Pigem nõustub ta Kraaks'u arvamusega..

Niimoodi kirjutas: Kraaks

Ja ega polegi oluline kas eesti keel peab vastu mõnisada aastat rohkem või vähem. Igavest ei ole siin ilmas midagi.

Selline suhtumine ei vii elu edasi.
Tänud märkajatele

Niimoodi kirjutas: kermit

Selline suhtumine ei vii elu edasi.

See ei olegi suhtumine, see on paratamatus.

Paistab, et see asi taandub suurel määral arusaamale keele kui sellise olemusest. Mina näen keelt on hierarihilest organiseeritud märgi süsteemi, mida kontrollib ja haldab mingi organ, aga arendab rahvas. Mis reaalsuses tähendab. et meil on ühe keele raames mitu nö arengufaasi/rühma ning keele komponendid liiguvad nende raames.

Kõige kõrgemal on keele ehituselemendid, mis on väljakujunenud sadade/tuhandete aastate jooksul ning ning on väga aeglases muutumises. Nendega samas kategoorias võiks olla ka kõige algelisem sõnavara - vesi, tuli, toit jne.

Keele kesktasemel oleks siis nö ajastuvara, see on mingile perioodile iseloomulik sõnavara, mis ka tegelikult tuleb ja läheb. Reeglina määratav tagantjärgi. Näiteks võtame nõukaaja, sel ajal kehtiv shargoon, ametinimetused jne.

Kõige alumisem grupp oleks siis muutvara nö ja sinna alla lähevad kõik üllitised, mis jooksvalt mingis populatsioonis selle keele raames kasutust leiavad, kõvematest neist saab kunagi ajastuvara ning mõned leiavad tee ka põhivarasse. Hea näide siinkohal oleks nt teaduskeel, mis igapäevaselt uusi sõnu leiutab ning võiks ka oletada, et tavapärasest suurem osa ka tulevikus rakendamist leiab.

Mis eri sama keele derivaatidesse puutub, siis minu meelest juba asja selline olemus, et üks on algkeel ja teised on selle muud/kohandatud versioonid räägib enda eest.